/nginx/o/2011/01/24/503830t1hc111.jpg)
Riigiasutuste regionaalse tasandi juhid, siseministeeriumi, maavalitsuste ja Tartu linnavalitsuse esindajad arutasid neljapäeval, 12. detsembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses, kas ja mis ulatuses võiks muuta hädaolukorra seadust, et asutuste ülesanded ning pädevused oleksid kriisi lahendamisel selged ja osapooltele üheselt arusaadavad.
Tuuli Räim siseministeeriumist tõi esile, et vaja on täpsustada kriisi lahendamist juhtiva asutuse käsuõigust kõrgema tasandi asutuste ja teiste ministeeriumite allasutuste suhtes. Tõdeti, et kriisikomisjoni liikmete esmane ülesanne on hädaolukorra ohu puhul info kogumine ja edastamine kriisi lahendamist juhtivale asutusele.
Oktoobri suurim sügistorm näitas, et omavalitsused ja asutused püüavad olukorda iseseisvalt lahendada ja maavalitsuste või operatiivteenistuste poole pöördutakse, kui oma jõud enam peale ei hakka. Siis hakkab kogunema ka info hinnangute andmiseks, milline on kriisi ulatus.
Valga maasekretär Tõnis Lass ütles, et infot on lihtne vahetada, kui internet ja telefon töötab. «Elektri kadumisel ja telefonide vaikimisel ei tea me enam midagi. Info puudumisel on raske hinnata, kui tõsine on tegelik olukord,» rääkis Lass. «Kindlasti tuleks üle vaadata tormist põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan ning seda värske kogemuse põhjal täiendada.»
Kriisikomisjoni esimees Margo Klaos ütles, et kui tormi korral on peamised ohud selged, siis tavaolukorras ei oska me nii hästi ohte märgata ja sekkuda. Hiljutine Riia kaubanduskeskuse varing, kus hukkus 54 inimest, juhtus ootamatult ja sellest traagilisest juhtumist peame meiegi õppima.
Lõuna kaitseringkonna ülem Vahur Murulaid tegi ettekande kaitseväe arengukavast ja mais toimuva kaitseväe õppuse Kevadtorm korraldamisest, mille käigus koostöös tsiviilasutustega toimub ka regionaalne kriisireguleerimise õppus. Õppus viiakse läbi peamiselt Võru- ja Valga maakonnas ning seal osaleb üle 5500 inimese.