Piletita sõit viib musta raha bussijuhtide kukrusse

Piletita sõit on risk nii reisijale kui bussijuhile – üks võib jalameheks jääda, teine tööta. Auto­ettevõtete Liidu direktori Villem Tori sõnul mõistab ta, et juhile tahetakse head ja reisija soovib raha säästa, aga midagi head sellest lõpuks ei tule. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Osa bussijuhte ei anna väidetavalt reisijatele pileteid, võttes vastu vaid osa piletirahast – see läheb juhi rahakotti.

Toimetusele on vihjeid bussijuhtide niinimetatud rahateenimisest tulnud varemgi. Ühe näite tõi sel nädalal vihje kirjutanud inimene, kes tihti Lüllemäe kandis sõidab ja polevat kordagi nägema juhtunud, et reisijate pileteid kontrollitaks.

«Igapäevane ühistranspordi kasutaja on bussijuhtide poolt «välja õpetatud» odavamalt sõitma,» sõnas ta, muretsedes, et seetõttu võib ühel hetkel «sõitjate vähesuse tõttu» mõni bussiliin kaduda. «Keda süüdistada? Ikka Ansipit ja riiki, kes hävitavad elu maal. Ei väida, et odavam sõit ei ole kokkuhoid, aga kelle rahakotti läheb kassaaparaadist välja trükkimata pileti eest saadud raha? Ei usu, et ATKO kassasse.»

Skeem on tema kirjeldusel järgmine: sisened bussi ja annad näiteks 1,41 euro asemel ühe euro ja piletit ei võta. «Võib arvata, et teatud bussijuhtide korral kehtib see kogu maakonnas,» lisas ta.

ATKO gruppi kuuluva AS MTG bussijuht Mario (nimi muudetud – M. V.), kes sõidab Valgamaal, on ka ise sama skeemi kasutanud, nimetades seda üheks võimaluseks igakuisele napile palgarahale juurde teenida. Seega viskab ta kivi bussifirma kapsaaeda, kes juhtidele kasinat palka maksvat. Ka ei ole ta rahul töötingimustega.

Probleem kõikjal?

Mitme bussijuhiga vestlemine tõi välja, et osaline piletiraha endale võtmine olevat mureks ka teistes bussifirmades üle Eesti.

«See käib igal pool nii,» väidab ka Mark (nimi muudetud – M. V.), märkides, et ASi MTG bussijuhi palk jääb alla 700 euro. «See on brutopalk,» täpsustas ta.

«Isegi kommertsliinide mehed teevad niimoodi,» väitis Markiga koos töötav Kert (nimi muudetud – M. V.), kelle sõnul on kõige korralikumad uued bussijuhid. Ta ei pea rahavõtmist massiliseks, samuti ei meeldivat talle bussijuhtide käitumine. «Mina eriline võtja ei ole,» märkis ta samas.

Kontroll bussijuhtide ja reisijate üle on Marki sõnutsi mannetu. Mees kinnitab, et ei ole ise kordagi patustanud.

«Näo järgi bussijuhid teavad teda (kontrolöri – M. V.) ja loomulikult ei jäta siis piletit andmata. Tean, et vähemalt pooled reisijad sõidavad kliendikaardiga ja neilt ei saa bussijuht midagi endale võtta,» lisas Mark, rõhutades, et kontroll peaks tugevam olema. «Kontrollsüsteem on jama. Tarbus (bussifirma – M. V.) sõidab ja bussijuht ei tea kunagi, kus peatuses kontrolör ees on ja tuleb pileteid kontrollima.»

Pikema aja jooksul võib liinide kadumist Marki hinnangul raha enda tasku panemine kindlasti mõjutada.

Lõpuks ei riskinud

Valga maakonnaliinide eelmise vedaja GoBusi endine bussijuht Joosep (nimi muudetud – M. V.), nendib, et pileti mitteandmine käis ka aastaid tagasi. Midagi uut ta selles ei näe.

«Lõpuks ei olnud see enam võimalik, sest nii tihe kontroll oli sabas. Palk oli ka juba normaalne,» meenutas mees, kes ka ise pileti andmata jätmise tõttu vahele jäi. «Preemiad võeti kohe maha, kui vahele jäid. Lõpuks ei riskinud keegi ühe krooni pärast, mille pärast hiljem 300–400 krooni ära andsid.»

Ta rõhutas, et viga on ka reisijates. «Mammid ise pakuvad, et pole piletit vaja. See pole ka päris õige,» lisas mees.

Valga maavalitsus lubas kommentaari anda laupäevasesse Valgamaalasesse.

MIDA ARVATE?

Toomas Turgan, MTG Valga osakonna juhataja

«Meil ei ole ühtegi taevatreppi, mis keelaks minna ettevõttesse, kus saab hästi palju palka. Bussijuht ajab asja natuke sassi, ikka netos saab ta alla 700 euro palka. 700 eurot brutos on miinimumpalk.

Kontroll ei ole minu ülesanne, kontroll on maavalitsuse palgal. Nüüdsel ajal on mobiiltelefonid olemas. Kui ta esimesse bussi astub, kujutan ette, et teised saavad sellest kohe teada. Kontrollile ei ole keegi vahele jäänud.

Kui bussijuht jääks vahele, oleks ta ilma lisatasust, mis on 100 euro ringis. Pead me ei silita. Neile on selgitatud, et nad saevad oksa, millel istuvad, kui varastavad. Kui sissetulek on väiksem, siis kaalutakse, kas on mõtet liin sulgeda. Siis jääb ka bussijuhte vähemaks.»

Jaan-Hendrik Toomel, transpordi ametiühingu juhatuse aseesimees

«Oleme püüdnud sellega võidelda. Tundus, et see on enam-vähem saanud kontrolli alla. Arvan, et see pole massiline üle-eestiline probleem. Tunnistame, et seda on mõnel pool. Kui niimoodi maksude või bussijuhtide palkade pealt kokku hoida, mõjub see kogu turule halvasti.

On olnud, et skeemitavad bussijuhid ja tööandjad. Mõned tööandjad soodustavad seda. Oleme neid juhtumeid palju avastanud ja lahendanud.

Oluline on, kas vargus on teadlik, pahatahtlik. Tuleb vaadata, kas see kordub. Üritame sellistele asjadele jälile saada, aga bussijuhid ei julge rääkima tulla.»

Villem Tori, Autoettevõtete Liidu direktor

«Pileti mitteandmine on lubamatu. Liinivõrgu planeerimisel on tähtis, kui palju inimesi sõidab. Inimeste arv loetakse kokku piletite järgi. See võib kurvalt lõppeda ja mõni liin pannakse kinni, kuna sõitjate arv on väike. Julgustan piletit küsima.

Mõistan inimest, kes soovib bussijuhile head ja saab sõita odavamalt, aga toonitan, et ärge tehke seda. Kui piletihind on kallis, tuleks pöörduda omavalitsuse või maavalitsuse poole, kes peavad probleemi lahendama. Kui juhtide töötingimused on halvad või palk madal, tuleb pöörduda tööinspektsiooni.»