/nginx/o/2009/01/02/112215t1h6712.jpg)
Sel nädalavahetusel varub enamus peresid jõuludeks toitu. Euroopa Komisjoni uurimus näitab, et Eesti majapidamistes raisatakse ühe inimese kohta rohkem kui kilo toitu nädalas.
Üleskutse soovitab toitu mitte raisata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul suurenevad jõulude ajal nii toidu tarbimine kui raiskamine. “Kui peres on kaks täiskasvanut ja kaks last, tähendab see keskmiselt neli ja pool kilo ära visatud toitu nädalas. Arvestades, et jõulude ajal ostetakse tavapärasest rohkem toitu, on tegelikud kogused ilmselt veelgi suuremad.”
“Osa meie toidust tuleb arengumaadest, kus on puudus nii põllumaast kui veest. Toidu raiskamine hävitab ressursse nagu vesi, põllumaa ja elekter, tekitab prügi ning aitab kaasa kliimamuutuste tekkele. Hoides kokku vaid veerandi maailmas ära visatavast toidust jätkuks piisavalt süüa 870 miljonile maailma näljahädalisele”, selgitab Andrespok.
Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. AKÜ kutsub peresid mõtlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.
Toidu targaks kasutamiseks vaja järgida mõnda lihtsat reeglit:
Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.
Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.
Ostudega koju tulles tõsta külmkapis vanemad toiduained ettepoole. Nii vähendad riski, et samal ajal on avatud mitu sama toote pakki, millest osad juba hallitavad.
Lauas olles ära kuhja taldrikutele võimalikult palju toitu, külalised saavad ise soovi korral juurde tõsta.
Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.
Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.
Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.
Vii ülejäägid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.
Arengukoostöö eesmärk on vähendada vaesust ja toetada arengumaade majanduslikku ning sotsiaalset arengut pikema aja jooksul. Olulised väärtused selles töös on inimõiguste austamine, naiste ja laste olukorra parandamine, keskkonnahoid ning kodanike kaasamine.