Viletsal talvel lõppu ei paista

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seal, kus harjumuspäraselt peaksid praegusel ajal suusarajad olema, näiteks Valgas Pedeli kaldal haljendab muru ning suusatamisele mõtleminegi tundub pehmelt öeldes jabur.
Seal, kus harjumuspäraselt peaksid praegusel ajal suusarajad olema, näiteks Valgas Pedeli kaldal haljendab muru ning suusatamisele mõtleminegi tundub pehmelt öeldes jabur. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ebatavaliselt soe talve algus rikub talispordisõprade tuju, samas on Valgamaalasega rääkinud põllumehed hetkeolukorraga rahul. Sünoptiku hinnangul jääbki aga aasta lõpp roheliseks.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna asejuhataja Helve Meitern rääkis, et sellel aastal enam külma oodata ei ole. «Vana-aastaõhtul võib õhutemperatuur Kagu- ja Ida-Eestis langeda miinusesse, aga need on kerged miinuskraadid,» selgitas Meitern.

Ta lisas, et aasta lõpp tuleb täiesti roheline, sest isegi kui temperatuur miinuspoolele langeb, sadu oodata ei ole. «Võib-olla väike kerge kirme tuleb, aga seegi on väheusutav.»

Tema sõnul hakkab uuel aastal vähehaaval ilm külmenema, aga aasta alguses esialgse prognoosi järgi lumesadu ei paista. «Järgmise nädala lõpus võib mõnel pool lund sadada, aga see on ka kohati ning kindlalt lubada ei saa.»

Õige talv jaanuari teises pooles

Ta ütles veel, et jaanuari teisel nädalal läheb uuesti soojemaks ning õiget talveilma võiks oodata alles kuu teisel poolel. «Aga jaanuari prognoos on veel valmimas,» täpsustas sünoptik.

Meitern tõdes, et praegune talv sarnaneb suuresti 2011. aasta detsembriga. Toona tuli päris talv jaanuari lõpus.

Valgamaalasega rääkinud põllumeestele aga praegused soojad ilmad sobivad. Karula vallas veisekasvatusega tegelev Ants Järvmägi rääkis, et ebatavaliselt soe detsember mõjutab samas temagi tegemisi. «Temperatuur pole nullis ega tuiska lund, vaid on kolm-neli kraadi sooja ja ilm kuiv – loomadele väga mugav.»

Tema sõnul on nii mets- kui koduloomadel nõnda oluliselt kergem, sest energiat sooja hoidmiseks kulub vähem. «Ka söögiga on lihtsam. Kuna ei ole õigeid külmasid olnud, on ümberringi põllud rohelised ning loomad leiavad sealt süüagi.»

Talivili näeb väga hea välja

Teraviljakasvatusega tegeleva Puide talu peremees Mati Nurm Hummuli vallast tõdes, et praegu on seis suurepärane. «Talivili näeb väga hea välja. On jõudnud talveks suhkruid koguda ning väga jõudsas kasvuhoos. Midagi halba küll ei tähelda,» sõnas Nurm. Ta lisas, et külmemad ööd pärsivad intensiivset kasvu ning vili on talvitumise staadiumis.

Lund aga Nurm sula maa peal näha ei taha. «Riskid muidugi on alati taliviljaga, sest kui lumi tuleb paks ja jääb kauaks püsima, on lumiseene tekkeoht olemas.»

Esialgu ilmaprognoos küll lubab esmalt miinuskraade ja siis alles lund, kuid Nurm tõdes, et väga pikaaegseid ennustusi tõsiselt võtta ei saa.

«Kui aga nii läheb, oleks ideaalne. Korralik külmkamber alla ehitada ja siis lumi peale – arvan, et siis on talvitumine väga hea.»

Kuutsemäel sellist talve algust ei oodatud

Kuigi põllumehed on pigem sooja ja lumevaese talvega rahul, pole kindlasti seda talispordisõbrad. Näiteks on Kuutsemäe puhkekeskuses üheksast nõlvast avatud

ainult üks. Äärmusliku Spordi ASi juhatuse liige Peeter Ilmas sõnas, et loodetavasti peab lumi seal vastu uute külmadeni.

«Sellist talve algust me ei oodanud, kuigi kaks aastat tagasi oli detsember samasugune,» sõnas Ilmas.

Praegu pole võimalik ka lund toota, sest selle tarvis on vaja püsivaid miinuskraade. «Kui ilm külmemaks läheb, hakkame uuesti tegema. Seni peame lootma, et lumi Lilleoru nõlval vastu peab,» ütles Ilmas.

Taoliste ilmadega aga pakub palju põnevust loodus, näiteks puudel on juba pikemat aega pungad olnud.

Mõneski aias on aga lilled õitsema läinud. «Usun, et paari päeva jooksul lisandub õisi üksjagu,» ütles Puka vallas Aakre külas elav Silver Laks Valgamaalasele jõulupühade ajal. «Seda, et jõuluajal lilled peenral õitsele kippunuks, ei mäletagi.»

Kauaaegne Õru vallavanem Andres Palloson aga saatis toimetusele pildi õitsevast lumeroosist. Tema sõnul on lumeroosil komme lume all õitseda, ainult meie neid õisi tavaliselt ei näe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles