/nginx/o/2009/03/23/152653t1hd6c5.jpg)
Valgamaa omavalitsused teevad täna, 16. jaanuaril üleskutse algatada Rail Balticu trassi alternatiivne planeering.
Omavalitsused taotlevad uut otsust Rail Balticu osas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaal Õru kultuurikeskuses leidis aset maakonna omavalitsusliidu üldkoosolek. Tõsiseima punktina on päevakorras maakonna omavalitsuste ühine üleskutse valitsusele.
Selles sisaldub ettepanek algatada Rail Balticu alternatiivne planeering ja mõjude analüüs lähtudes olemasolevast Tallinn–Tartu–Valga suunalisest raudteekoridorist. Valga maavanemal palutakse üleskutses arvestada maakonnaplaneeringu koostamisel samuti Rail Balticu raudteekoridoriga
Täna kell 14 kohtuvad Valga linnavalitsuses samal teemal Valga linnapea, Valga maavanem ja Valgamaa omavalitsuste liidu tegevjuht Valka novadsi juhtidega Lätist.
«On üsna tõenäoline, et Pärnut läbiva otsetrassi puhul takerdub valitsus trassialuse maa sundvõõrandamisse ning muldkehale tarvilike uute kaevanduste avamise protsessidesse,» ütles eelnõu algataja, Valga linnapea Kalev Härk.
Tema hinnangul ei ole senini teada, palju uus otsetrass tegelikult maksab, sest maaomanikele, kogukondadele ja keskkonnale tekitatavat kahju ei oska keegi kokku arvutada. «Peame olema valmis, kui selgub, et otsetrassi rajamisega ei saada hakkama,» ütles linnapea alternatiivse planeeringu vajadust põhjendades.
Valgamaa omavalitsused on korduvalt tõstnud üles küsimuse Rail Balticu uue raudteekoridori ehitamise ebaotstarbekusest. Valgamaa jättis kinnitamata ka üleriigilise planeeringu «Eesti 2030», kuna see ei näe ette olemasoleva raudteekoridori planeerimist Rail Balticu tarbeks.
Valgamaa omavalitsused toetavad Rail Balticu projekti kiireks rongiühenduseks Euroopaga, kuid kutsuvad üles vaatama selle mõju Eestile tervikuna, mitte konkreetse raudteeliini ja sellega seotava äriühingu tasuvust eraldi.