Registrisse laekus eelmisel aastal 56 miljonit päringut

Erinevad riigi infosüsteemid tegid eelmisel aastal rahvastikuregistrisse kokku 55,8 miljonit päringut Eesti elanike andmete kohta. Võrreldes varasemaga on päringute maht taas hüppeliselt kasvanud, tunamullu oli sarnaseid päringuid 42,1 miljonit, andis teada siseministeerium.

«Rahvastikuregistri kasutamise kiire kasv näitab riigi infosüsteemide arengut – enamik registreid võtab isikuandmed rahvastikuregistrist. See näitab ka riigi inimsõbralikumaks muutumist – üha vähem peavad inimesed ise vedama pabereid ühest asutusest teise,» ütles regionaalministri valitsemisala rahvastikutoimingute osakonnajuhataja Enel Pungas.

Kõige enam tegid rahvastikuregistrisse päringuid möödunud aastal politsei- ja piirivalveamet, notarid, kohtud, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused ning nende asutuste hallatavad infosüsteemid.