Kirev üritustekava meenutab olulisi ajaloohetki

Pärgade asetamine Valga Vabadussamba juures Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaal leiavad täna, 31. jaanuaril aset Vabadussõja kõige olulisemale aastapäevale pühendatud pidustused. Nimelt möödub 95 aastat Paju lahingust.

Lahing peeti 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti Punaste küttide vahel Paju mõisa all. Just see heitlus määras Vabadussõja edasise saatuse. Tähtis raudtee sõlmpunkt Valga sai vabaks ja sõjategevus suundus Eesti piirest välja Läti suunas.

Paju lahingu aastapäeval tuuakse see sündmuse külaliste ette mälestusürituste, näidislahingu, relvanäituse ja ajalookonverentsiga, andis teada Valga maavalitsuse avalike suhete juht.

«Ajaloo tundmaõppimine väljaspool kooliklasse on huvitav ning osalemine mälestusüritustel on tänu ja tunnustus Vabadussõjas võidelnutele,» kommenteeris Valga maavanem Margus Lepik.

Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits lisas, et kohal on ka kõik maakonna omavalitsuste esindajad koos valla- ja linna lippudega, et avaldada austust neile, kes Paju väljadel oma elu Eestimaa vabaduse eest andsid.

Lisaks Paju lahingu aastapäevale möödub 80 aastat Põhja Poegade mälestusplaadi esmaavamisest ja 15 aastat taasavamisest. Nimelt langes 1. veebruaril 1934. aastal piduliku tseremoonia käigus kate Valga Jaani kiriku välisseina paigaldatud Valga, Marienburgi ja Petseri all langenud Põhja Poegade vabatahtlike mälestustahvlilt. Tahvlilt eemaldas katte ja pidas kõne riigivanem Konstantin Päts.

1940. aasta tahvel hävitati, kuid suurejooneline taasavamine leidis aset Paju lahingu 80. aastapäeval – 31. jaanuaril 1999. Mälestustahvli juurde asetasid pärjad ja esinesid sõnavõtuga teiste seas Eesti peaminister Mart Siimann ja Soome suursaadik Pekka Oinonen.

2014. aasta juubeliüritus lõpeb Eesti Kaitseväe orkestri ja Kesk-Soome Reservväelaste Liidu meeskoori Vinosyöttö tasuta kontserdiga kultuurikeskuses.