Täna möödus 95 aastat Paju lahingust. Aastapäeva tähistamise tippsündmus oli näidislahing.
Paju lahingu aastapäeva tähtsaim hetk oli näidislahing
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne seda koguneti nii Valga Jaani kiriku Põhja Poegade mälestustahvli, vabadussamba kui Paju monumendi juures.
«Sel päeval 95 aastat tagasi läks hulk häid mehi Issanda palge ette, läks nii eestlaste kui soomlaste hulgast. Täna mõtleme ka kõigile läti ja vene rahvusest sõduritele Punaarmeest ja palume ka nende hingede eest. Nemad olid ka sõdurid ja täitsid sõjamehe kohust,» ütles kaitseliidu kaplan Marko Tiirmaa Paju lahingu mälestusmärgi juures välijumalateenistust pidades.
«Mitte keegi ei saa valida maad ja rahvast, kuhu ta sünnib. Seda enam olgem tänulikud taevaisale, et ta on meil lasknud sündida siia pisikesele ja külmale, aga meile kõigile armsale maalapile,» lisas ta.
Paju lahing peeti 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti Punaste Küttide vahel Paju mõisa all. Heitlus määras Vabadussõja edasise saatuse.
Tähtis raudtee sõlmpunkt Valga sai vabaks ja sõjategevus suundus Eesti piirest välja Läti suunas.