/nginx/o/2014/01/31/2788124t1h0bf6.jpg)
Otepää vallast Pühajärvelt pärit Külliki Kübarsepp ütleb, et kõigi erakondade esimehed on oma nurgas kapseldunud. Ühendused Parem Eesti ja Vaba Isamaaline Kodanik, mille üks asutajatest Kübarsepp on, loovad uue erakonna tegemiseks MTÜ Eesti Vabaerakonna Algatusrühm, et poliitikasse värsket verd tuua.
Miks uut erakonda vaja on?
«Sest Eestis ei ole poliitilist konkurentsi. Meil puudub erakond, kus liikmetel oleks võimalik algusest peale poliitikat luua. Meil on erakonnad, mille juhtkonnad väga rangelt vaatavad, kas lihtliikmed järgivad nende suuniseid või mitte. Tahaksime juurutada alt üles struktuuri, mis eeldab, et liikmed osalevad aktiivselt erinevate toimkondade ja piirkondlike tegevuste kaudu ka erakonna juhtimises ja sõnumi loomisel.
Samuti ei ole praegused erakonnad julgenud tegeleda struktuursete küsimustega. Ammu on teada haldusreformi teema. Oleme võtnud endale eesmärgiks, et Eesti riik peaks soodustama ettevõtluskeskkonda. Muidu ei teki meil töökohti maale ega mujale, kui inimestel ei ole kompetentsi ega mõnusat keskkonda, et töökohti ise luua»
Kuidas loodav erakond sellele kaasa aitaks?
«Me ei anna praegu ühtegi lahendust. Kutsumegi algatusrühma kokku, et koos lahendusi leida.»
Res Publica kasvas aastaid tagasi samamoodi sarnasest ühendusest erakonnaks, lubades muutusi, aga tegelikult rahvas pettus neis.
«Res Publica ajas uppi raha. Meie püüame oma organisatsiooni rahastamispõhimõtteid luua nii, et see oleks hästi hajus: meil oleks hästi palju erinevaid toetajaid, et me ei satuks ühe-kahe ettevõtja mõjuvalda.
Me ei taha minna välja loosungiga «Murrame läbi!». Mõned nooremad kasutavad loosungeid «Oleme löögirusikas!» või «Hakkame lammutama!». Selliste loosungitega ei muuda Eesti ühiskonda, vaid peame analüüsima ja leidma õigeid lahendusi. Me ei lähe lammutama. Tahame stabiilset arengut. Katteta lubadusi pöördelisteks tegevusteks me ei jaga.»
Kuidas on teile seni tundunud, mismoodi praegused erakonnad suhtuvad soovi uut parteid luua?
«Nad on põnevil (muheleb – M. V.).»
Hirmul?
«Hirmul ka, sest siis, kui ühendus Vaba Isamaaline Kodanik üle kahe ja poole aasta tagasi loodi, hakkas nii mõnigi erakond näiliselt ennast pehmemaks ja kaasavamaks muutma, kuigi sisuliselt ei muutunud midagi. Usun, et meie tulek annab ajendi olemasolevatele erakondadele muutumiseks. Kõigil on hirm, kui uus tuleb, aga loodame, et see mõjub positiivselt»
Mille järgi endale liikmeid valite?
«Kindlaid kriteeriume ei ole. Liitumisavaldusi on sadakond. Nendelt inimestelt, kes tunnevad, et tahavad aktiivselt ühiskondlikus elus kaasa lüüa. Kõige tähtsam olekski, et sa julged, soovid ja tahad anda Eestile oma aega, nõuandeid ja tegusid.
Valgamaalt on meil paar inimest. Kõige rohkem inimesi on Tartust ja Tallinnast, aga siiski on igast maakonnast paar inimest olemas.»
Miks just Tartu ja Tallinna inimesed on huvitatud uue erakonna loomisest?
«Me ei ole veel kõikidesse maakondadesse jõudnud, kuid meid oodatakse ja soovitakse kohtuda. Praeguseks liitunud liikmed on suuresti tulnud Vaba Isamaalise Kodaniku baasilt, kuid on ka inimesi, kes ise meiega ühendust võtnud.
Hiljemalt septembris tahame uue erakonna registreerida, aga see võib ka varem juhtuda.»
Mitu parlamendierakonda võiks Eestis olla?
«Arvan, et kuus.»
Miks nii palju?
«See loob pinnase laiemale koostööle. Praegu on olukord, kus erakondade esimehed enam omavahel ei suhtle. Üheksakümnendatel oli vähemalt komme regulaarselt kokku saada, et infot vahetada.
Praegu on igaüks neist oma nurgas kapseldunud. Mida rohkem partnereid, seda enam on vaja koostööd teha. Riigikogus puudub praegu koostöö.»
Millest kapseldumine tulnud on?
«Erakonnad on mugavuspositsioonis. Ühelt poolt on riigirahastus tugev. Rait Maruste (Reformierakonna ja Riigikogu liige – M. V.) on ka välja öelnud, et erakonnad on riigierakonnad. Nad ei ole just rahastuse tõttu enam kodanikuühiskonda esindavad erakonnad.
Üks põhjus on ka selles, kui erakondades ei ole aktiivseid inimesi. Siis saabki rahulikult toimetada nii, nagu ladvik tahab.»
Millised valijad teie hinnangul uut erakonda eelistaksid?
«Oleme arutanud, et nad võiksid olla aktiivsed, inimesed noortest peredest ja kodanikuaktivistid, sest ka meie oleme kodanikuliikumiste kaudu kokku saanud. Meie valijad võiksid olla poliitiliselt aktiivsemad.»
Mitu kohta teie osalusel loodav erakond Riigikogus järgmistel valimistel saada võiks?
«Seda on vara küsida. Ideaalis, isiklikult arvan, et kohtade arv võiks olla 15–20 juures. See oleks päris hea tulemus.»
Väga palju on räägitud parteide rahastamisest. Milline see teie meelest olla võiks?
«Vaba Isamaaline Kodanik on taotlenud, et erakondade rahastamist riigieelarvest vähendataks poole võrra. Praegu saavad erakonnad 5,4 miljonit eurot, see summa peaks väiksem olema. Need erakonnad, kes on jäänud joone alla ega ole valimiskünnist ületanud, saaksid sissesaanud erakondade kõrval võrdsema rahastuse.
Võib väita, et eelmisel nädalal võeti vastu seadusemuudatus, millega lubatakse raha juurde joone alla jäänud erakondadele, aga kui natuke arvutada, siis vahe on vähemalt kümnekordne. Praegune vahe on kaheteistkordne, nii et sisulist muudatust ei tehtud.
Loomulikult võiks arutleda ka selle üle, kas valimisliite, kes kohalike omavalitsuste valimistel osalevad, võiks riik toetada. Meie soovime, et valimisliite Riigikogu valimistel osalema lubataks.»
Miks praegu valimisliite tõrjutakse?
«Eks ka see on konkurents erakondadele. Erakonnad on suuresti võtnud eesmärgi, et oma brändi ja logo kaitsta. Igasugune konkurents kõigutab nende positsiooni ja seda kardetakse.»
Kas seda on põhjust karta?
«Arvan, et ei ole. Pigem võiks seda soodustada, sest see annab järjest suuremale hulgale inimestest kogemuse, mida tähendab kohalikul tasandil poliitikas kaasa rääkimine. Hea on küll kiruda, et riigis ja kohalikus omavalitsuses on kõik mäda, aga kogemuse saab inimene, kui saab protsessis osaleda.
Valimisliitude eelis on, et nad ei pea ennast maailmavaateliselt määratlema. Ka Eesti Vabaerakonna Algatusrühm on maailmavaateülene. Me ei piiritle ennast parem- või vasakpoolsetena, sest probleemid on praegu ikkagi maailmavaateülesed. Lahendusi peame leidma inimestega, kes elavad reaalses olukorras.»
On öeldud, et valimisliitudes kandideerivad inimesed ei ole poliitikas pädevad. Mida sellest väitest arvate?
«Kusagilt peab kogemuse saama. Valimisliidud ongi head kohad, kus seda saada. Näiteks minu koduvallas Otepääl toimuvat võiksin kommenteerida üht- ja teistpidi, aga on positiivne, et inimesed saavad seal oma esimese kogemuse.
Otepääl on mitu valimisliitu, kes seljatasid erakonnad. Ütleme ausalt, et koostöövõime valimisliitude vahel ei ole Otepääl kõige sujuvam. Aga loodan, et kodanikukasvatus kannab seal lõpuks vilja. Eesti ühiskond vajab uusi poliitikuid. Meil on vaja põlvkonnavahetust ja valimisliidud annavad selle võimaluse.»