Suguvõsast võib hasartse uurimisega lausa džungel saada

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suguvõsauurija Viivi Sirmais
Suguvõsauurija Viivi Sirmais Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Pensionipõlve pidav suguvõsauurija Viivi Sirmais ütleb, et oma juuri peaks tundma ja suguvõsa minevikust teadlik olema iga inimene. Naisest on praeguseks saanud suguvõsauuringute vallas tõsine tegija ja arvamusliider maakonnas.

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – just see ütlus võtab Sirmaisi meelest kõige tabavamalt kokku suguvõsauurimise tähtsuse. Naine, kes valdkonnaga alles kümme aastat tagasi põhjalikumalt tegelema hakkas, ütles, et eks see ongi tavaline – noor ju juurte peale väga ei mõtle.

«Kuni oled noor, vanemad ja vanavanemad veel elus, ei tule enamasti mõttessegi hakata juuri uurima. Nii oli ka minuga,» nentis ta. «Nüüdseks on kaks põlvkonda vahepealt kadunud ja pole kellegi käest enam midagi küsida. See, mis endal mällu on talletunud, see on. Seepärast olen näinud tõsist vaeva, et ema- ja isaliini järjepidevust välja selgitada.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles