Siseministeerium soovib tuua rohkem inimesi abipolitseinikeks

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014.aasta jaanuari seisuga on Eestis 810 abipolitseinikku.
2014.aasta jaanuari seisuga on Eestis 810 abipolitseinikku. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile abipolitseiniku seaduse muutmise eelnõu, mis lihtsustab abipolitseinikuks astumist ja väljaõpet ning võimaldab abipolitseinikel senisest rohkem osaleda ennetustöös ja vahetus liiklusjärelevalves. Samuti teeb seadusemuudatus selgemaks abipolitseiniku ülesanded ja volitused.

“Abipolitseinike kasutamine politsei ülesannete täitmisel on loomulik viis kogukondliku turvalisuse loomiseks ning seadusandja kohustus on tagada selleks mõistlikud ja reaalse eluga haakuvad võimalused,” põhjendas siseminister Ken-Marti Vaher abipolitseiniku seaduse muutmise ja ajakohastamise vajadust.

Siseministeeriumi pressinõunik andis teada, et viimase kolme aasta vältel, mil on kehtinud praegune abipolitseiniku seadus, on saanud selgemaks vajadus abipolitseinike potentsiaali täiel määral rakendada. Abipolitseinikule antakse võimalus panustada ka ainult ennetustöösse, näiteks sellistes valdkondades nagu liiklus, vägivald, sõltuvusained, varavastased kuriteod, korruptsioon, ohud internetis. Vabatahtlike kaasamine ennetustegevusse tähendaks näiteks, et vabatahtlik saaks abipolitseinikuna viia koolides läbi õpilastele suunatud koolitusi sõltuvusainete tarvitamise ohtlikkuse kohta, õpitubasid lasteaialastele liiklusturvalisuse kohta, osaleda noortelaagrite korraldamises jne.

Ühtlasi lihtsustatakse abipolitseinikule esitatavaid nõudeid, näiteks ainult ennetustegevusse panustavalt abipolitseinikult ei nõuta füüsilise testi sooritamist ning teatud tingimustel on võimalik rakendada madalamaid haridusnõudeid.

“Senine praktika on välja toonud, et isiku sobivust abipolitseinikuks saab paremini hinnata vestluse, soovituste ja väljaõppe tulemuste alusel kui formaalhariduslike nõuete järgi. Samuti vähendatakse bürokraatiat abipolitseinikuks astumisel, näiteks ei nõuta tervisekontrolli läbimist neilt, kellel juba varasemast on riigile esitatud kehtiv arstlik tõend. See võimaldab rohkem ja paindlikumalt kaasata kogukonna aktiivsemaid liikmeid,” selgitas siseminister ja lisas, et abipolitseinikud, kes täidavad iseseisvalt politsei antud ülesandeid ja kellel on õigus tegutseda politseiametnikuga samadel alustel, jääb kehtima keskhariduse nõue.

Lisaks muudetakse paindlikumaks väljaõppe korraldus ning täpsustatakse abipolitseinike kasutamist ja nende volitusi politsei ülesannete täitmisel.

2014. aasta jaanuari seisuga on Eestis 810 abipolitseinikku. Siseministeerium on koos politseiga seadnud sihiks värvata 2014. aastal 400 uut abipolitseinikku. Abipolitseiniku staatusest on siseministeeriumi tellitud uuringu esialgsete tulemuste alusel huvitatud umbes kümme protsenti 15–75aastastest Eesti kodanikest.

Abipolitseiniku seaduse muutmisega seoses muudetakse ka liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja relvaseaduse vastavaid sätteid. Seaduseelnõu muudatused valmistati ette koostöös politsei- ja piirivalveameti ning Eesti Abipolitseinike Kogu esindajatega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles