Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Raamat toob lugejateni 13 lapsendajapere loo

MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer. FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Trükist ilmus raamat «Elamiseks mõeldud elu. Lood peredest, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud lapsi».

Raamat toob lugejateni 13 lapsendajapere loo, kus läbi inimeste isiklike kogemuste saame teada, mida tähendab teistest vanematest sündinud laste kasvatamine tänapäevases Eestis. Raamatu autor on Helen Michaels ja koostaja MTÜ Oma Pere.

Lapsendamise eesmärk on ajas väga palju muutunud. Veel sajandeid tagasi olid lapsendamise põhjusteks pärija või uue perepea leidmine, pärast suuri sõdasid ka praktiline vajadus leida orbudele uus pere. Praegu on Eestis lapsendamise peamine eesmärk leida lapsele perekond, kes vastaks lapse vajadustele.

Eestis elab lapsendajaperedes ligi 1000 last, kuid peresid, kes on ühel või teisel määral seotud teistet vanematest sündinud lapse kasvatamisega, on tunduvalt rohkem.

Sotsiaalantropoloog Brian Palmer on tõestanud, kuidas ühe inimese väike tegu, emotsioon ja lugu võivad muuta kogu maailma. Palmer räägib lugude talletamise tähtsusest, sest kui me seda ei tee, pole meil tulevikus millestki «õppida ega eeskuju võtta», kui tsiteerida Palmeri sõnu.

Äsja ilmunud raamatus on talletatud lapsendajate ja lapsendatute hetked ning emotsioonid, mis on päriselt läbi elatud. Raamatu autori Helen Michaelsi soov on, et need lood inspireeriksid lugejat samamoodi, kui inspireerisid teda neid lugusid kirjutades. «Põgus pildike teiste inimeste elust võib mõnikord olla sinu enese või sinu oma pere loo avastamisel võtmeks ja inspiratsiooniks,» lisas Michaels, kes on ühtlasi ka Oma Pere juhatuse liige.

MTÜ Oma Pere tegevjuhi Sigrid Petofferi sõnul annab äsja ilmunud raamat kinnitust, kui oluline on lapsendajaperede ettevalmistus, enne kui tehakse otsus võtta perre kasvama teistest vanematest sündinud laps.

Petoffer kinnitas Valgamaalasele, et pered, kelle lugusid raamat kajastab, on Eestimaa eri paikadest, kuid ühegi Valgamaa pere lugu seal ei ole.

«Lood on ilusad ja valusad, räägivad suhetest, tingmisteta armastusest, loobumisest, andestamisest ja paljust muust, millega iga päev kokku puutume. Eestis on lapsi, kes mingitel põhjustel ei saa elada oma sünniperekonnas ja seetõttu on oluline, et need lapsed kasvaksid perekonnas, mitte asutuses,» rõhutas ta.

Petoffer on asendushoolduse valdkonnas tegutsenud üle kahekümne aasta ja on rõõmus, et selle ajaga on müüdid hakanud murduma. Kui varem vaadati lapsendajatele kui erilistele heategijatele, siis äsja ilmunud raamatus avaldatud lugudest selgub, et õnnestunud lapsendamisest võidavad nii pere kui laps.

«Oluline, et kaotuskogemusega laps asuks elama turvalisse perekonda ja et vanematel on oskused märgata lapse vajadusi ning last igakülgselt toetada. Perede toetamiseks pakub ühing tugiteenuseid, nagu näiteks telefoni- ja grupinõustamine,» julgustab Petoffer kõiki vanemaid vajadusel abi otsima.

Raamatu müügitulu läheb lapsendatud, eestkostel ja perekonnas hooldusel olevate laste tugigruppide ja psühholoogilise nõustamise korraldamiseks. Raamatu väljaandmist toetas hasartmängumaksu nõukogu.

Tagasi üles
Back