Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/07/6153293t1hfbb2.jpg)
/nginx/o/2009/01/14/117662t1h5252.jpg)
Osaühingu moodustamine 40 000 krooni suurust kapitali sissemakset kohe alguses tegemata on kindlasti paljudele oma ettevõtte loomise peale mõelnud inimestele meeltmööda. Just sellise võimaluse Riigikogu töös olev äriseadustiku muudatus seaduseks saades pakub.
Valitsusliidu juhtpartneri Reformierakonna eestvõttel ollakse parlamendis ja valitsuses keskendunud sellele, kuidas luua Eesti majanduse arenguks selliseid võimalusi, et ületada majanduskriis ning meie rahvuslik jõukus kasvaks ka edaspidi.
Kindlasti on siin väga tähtsal kohal meetmed Eesti ühinemiseks eurotsooniga. Oleme neil rasketel aegadel panustanud riigieelarve tasakaalule ning teinud selleks raskeid valikuid.
Rangete Maastrichti kriteeriumite täitmine ja positiivsed sõnumid meie riigi euroküpsusest on juba toonud Eestisse
uusi investeeringuid ning kujundavad ka tulevikus ettevõtluskeskkonda selliselt, et meil on põhjust rõõmustada uute töökohtade üle igas maakonnas.
Pean oluliseks, et nende otsustega samal ajal tegeleme ka ettevõtlusega alustamise lihtsustamise ja ettevõtlusaktiivsuse kasvatamisega Eesti inimestes.
Ettevõtte asutamine osaühingu vormis ja kapitali sissemakseid koheselt tegemata on väga oluline samm, et Eesti inimesed kiiremini ja valutumalt oma head ideed ettevõtluse vankri ette rakendada võiksid.
Eurobaromeetri uuring ei näita meid selles osas just kõige paremas valguses. Küsitluse järgi pole ligi pool Eesti elanikkonnast kunagi mõelnud ettevõtluse alustamisele. Vaid kaks protsenti meie inimestest nimetas oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtluse omanikutulu.
Riik on loonud mitmeid võimalusi, mis peaksid ettevõtlusele uut tuult tiibadesse tooma ja nõnda majanduskeskkonda elavdama. Tunnustan justiitsministeeriumi selle konkreetse seaduseelnõu eest ja lisan, et Rein Langi juhitava ministeeriumi eestvõttel on rakendatud teisigi olulisi ettevõtlusega lihtsamalt alustamise võimalusi.
Mõned näited. Uue ettevõtte registreerimine interneti teel, ettevõtjaportaali ellukutsumine, majandusaasta aruande esitamine interneti teel, elektrooniline äriregister (e-äriregister nagu see
e-riigile kohane on). Eesti riigi käes on muide maailmarekord kõige kiiremini interneti vahendusel asutatud osaühingu osas. Kulus nimelt vaid 18 minutit ning 5,3 sekundit, kui üks tubli Eesti ettevõte (Hanketeenused OÜ) registreeritud sai.
Lisaks sellele, et ettevõtjaportaal võimaldab ID-kaardi abil tegutsedes olulist ajavõitu Eesti ettevõtjale, tunnustab see ka Belgia, Portugali, Leedu ja Soome ID-kaarte ning võimaldab nende riikide ettevõtjatel Eestis kärmelt paljusid äriga seotud toiminguid ajada.
Oleme siin Eestis asjaajamise kiirusega üsna ära harjunud ja seepärast meenutan võrdluseks üht Eesti üliõpilaste eksperimenti Kreekas.
Tudengid üritasid seal oma ettevõtet registreerida ja pidid selleks erinevatele paberitele kümmekond allkirja koguma. Selleks kulus üle 30 päeva ning lõpuks teatas «abivalmis» ametnik, et osa allkirju on ikka veel puudu ja mõned allkirjad on tegelikult üle ehk mittevajalikud. Tulemus oli, et eestlased loobusid oma ettevõtte loomisest Kreekas.
Siiani on üks komistuskivi ettevõtte asutamisel olnud raha puudumine osakapitali sissemakseks. See on eriti suur probleem praegu, tööpuuduse tingimustes.
Mõtleme korraks näiteks käsitöömeistrite peale. Neid tublisid inimesi on praktiliselt igas Eestimaa külas. Käsitöömeistrile toovad kõige enam tulu tema käed, kuid esialgu ei pruugi tal olla 40 000 krooni, et kapitali sissemakset teha.
Ajapikku, kui äri edeneb, peaks tekkima ka kasum. Töös oleva seaduseelnõu kohaselt on nii, et kui siis tekib võimalus osakapitali sissemakset teha, see ka tehakse.
Seadusemuudatus ei tähenda aga, et sissemakseta registreeritud osaühingus osanikud või osanik firma kohustuste eest ei vastutaks. Ettevõtluses vastutuseta ei saa. Kuigi osanikud ei maksa osakapitali kohe sisse, jäävad nad tegemata sissemakse ulatuses ettevõtte kohustuste eest isiklikult vastutavaks. Antud reegel on vajalik, et kaitsta võimalikke võlausaldajaid.