Valgamaaga ennast järjest enam siduv kirjanik ja reklaamiagentuuri omanik Sass Henno oleks valmis võimalikke Ukraina põgenikke abistama.
Sass Henno võtaks põgenikud Ukrainast oma tiiva alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta leiaks kahele-kolmele perele Lõuna-Eestis elamise, toetaks nii rahaliselt kui toiduga ja annaks kasutada internetiühendusega arvuti, et pagulased saaksid vähegi kui võimalik kodustega ühendust pidada. Samuti otsiks ta ukrainlastele eesti keele õpetaja.
Henno abistaks põgenikke kuni kolm kuud. Pärast seda saaks iga inimene otsustada, kas naaseb kodumaale või siis aitaks Henno neil näiteks lihttööd leida. «Iga inimene ju oskab midagi,» sõnas ta. «Kindlasti ei tohiks see olla kala, vaid õnge andmine. Ei tohiks jääda lõputult peale maksma.»
Sangaste vallavanem Kaido Tamberg oleks valmis põgenikele vallas elamispinna leidma, toetades Henno mõtet.
Erinevate ametkondade suhtes on Henno kriitiline. «Ametkonnad, kes diplomaatiaga tegelevad, ei paku asjalikke lahendusi. Põhimõtteliselt on kaks nädalat räägitud, mida teha: hukka mõista ja sanktsioone rakendada. Maidan on Valgamaast 13 sõidutunni kaugusel – väga lähedal, nii et iga eestlane saaks midagi teha,» rääkis Henno. «Mind ärritab seesmiselt, kui inimesed räägivad, mida teised tegema peaksid, kuigi võiksid ka ise midagi teha.»
Samas on Eesti praeguseks abistanud tänavarahutustes kannatada saanud ukrainlastele arstiabi andmist 85 000 euroga. Veebruari alguses toetas Eesti ukrainlasi 50 000, möödunud nädalal 25 000 euroga. Samuti annetas Eesti 10 000
euro väärtuses ravimeid Ukraina Punasele Ristile. Näiteks vajavad rahutustes viga saanud inimesed järelravi, proteesi või teisi abivahendeid ja psühholoogilist nõustamist.
Eesti inimõiguste keskuse pagulasprogrammi juht Kristi Toodo suhtub Henno plaani kahtlevalt, sest põgenike aitamine on tegelikkuses aeganõudev ja keeruline.
«Tavainimesed saavad vähe aidata. Varjupaigamenetlus võib kesta aastaid, kui kohtuvaidlused juurde arvata,» ütles ta. «Kui keegi on nõus vastutama, siis põgenikud tohivad elada väljaspool majutuskohta, aga ei piisa kolmest kuust.»
Toodo rääkis, et palju lihtsam on tavainimesel põgenikke aidata, kui viia majutuskeskustesse riideid ja toitu, sest põgenikele makstav igakuine toimetulekutoetus on vaid 80–90 euro ringis. «Talvesaabastest ja jopedest on alati puudus,» märkis ta.
Ukrainast võib pagulasi Eestisse tõesti tulla. «Kui on suured kriisid, siis ühel hetkel satub meile põgenikke,» lausus Toodo, lisades, et poliitiliselt tagakiusatuid on Ukrainast ka varem tulnud. «Eesti ei ole Ukrainale ka väga kaugel ja kultuuriruum on üsna sarnane.»
Lihtsam on Eesti ellu sisse elada olnud just endiste Nõukogude Liidu riikide elanikel, kes õpivad ka meelsamini eesti keelt.
Välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti on valmis vastu võtma ja andma arstiabi näiteks Ukraina tänavarahutustes viga saanud ukrainlastele, kellel on Eestis lähedasi. Eesti on ka otsustanud suurendada Ukrainast pärit üliõpilastele antavate stipendiumite arvu siinsetes ülikoolides õppimiseks.
«Venemaa sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb peatada, need ohustavad kogu Euroopa rahu ja julgeolekut. Ukraina inimestel on õigus määrata oma riigi tulevikku ilma välise sekkumiseta,» rääkis Paet Valgamaalasele. «Euroopa Liit peab tegema kõik, et lõpetada Venemaa sissetung Ukrainasse.»
Varjupaika taotlenud inimeste vastuvõtuga tegeleb sotsiaalministeerium. Varjupaigataotlejad paigutatakse majutuskeskustesse, kus saab ka toitu valmistada. Olemas on ka ravivõimalused ja põgenikud saavad kasutada tõlgi abi.