/nginx/o/2014/03/10/2884958t1h08ca.png)
Täna, 10. märtsi hommikul kontrollis politsei Valga linnas sõidukijuhtide kainust. Kokku pani politsei hommikuse tipptunni vältel puhuma 157 autojuhti ning rõõmustav oli, et mitte ühtegi napsist juhti nende seas ei olnud, andis teada politsei pressiesindaja Kerly Peitel.
«Samalaadne kontrollaktsioon viidi läbi täna hommikuse tipptunni ajal ka Otepääl Rõngu-Otepää-kanepi tee 19. kilomeetril. Ka seal joobes juhte kontrollitud 150 autojuhi seast ei tuvastatud,» lisas pressiesindaja.
Sel aastal on politsei tema andmetel Valgamaal kõrvaldanud juhtimiselt kokku 24 alkoholi pruukinud sõidukijuhti, kusjuures ligi pool nendest oli raskes joobes.
Tänavu on Valgamaal juhtunud liiklusõnnetustes viga saanud viis inimest, õnneks ei ole seni ühegi õnnetuse põhjustaja olnud joobes juht. Et ükski inimene ei peaks kannatama joobes juhi põhjustatud avarii tagajärgede tõttu, pöörab politsei jätkuvalt suurt tähelepanu ohtlike juhtide liiklusest kõrvaldamisele.
Selle nimel töötavad liiklusjärelevalvega tegelevad politseinikud, konstaablid ja piirivalvurid liikuvpatrullides. Joobes juhte kõrvaldatakse juhtimiselt muu hulgas piiripunktides. Aastas viiakse Lõuna-Eestis läbi sadu kontrollaktsioone ja puhuma pannakse enam kui sada tuhat autojuhti.
Valga patrullteenistuse vanemkomissar Kaimar Karm ütles, et alkoholi mõjul põhjustatud liiklusõnnetused moodustavad Lõuna-Eestis kõigist aasta jooksul juhtunud liiklusõnnetustest umbes 30–40%.
«Tegemist on olulise suurusjärguga, mille ennetamisega oleks võimalik ära hoida liiklussurmasid, vigastusi ja ka varalist kahju. Politseil on roolijoodikute arvu vähendamiseks piiratud vahendid. Peamiselt seisnevad need joobes juhtide liiklusest kõrvaldamises ja rikkujate karistamises,» rääkis Karm.
«Suur osa on täita kogu ühiskonnal. Iga inimene peaks teadvustama, kui suur ohuallikas on joobes juht, ning tegema kõik endast oleneva, et sellised meie teedele-tänavatele ei satuks, takistades teda liiklusesse minemast või teavitades politseid,» rõhutas vanemkomissar.
Ses osas oli tal rõõm tõdeda, et ega lõunaeestlane ükskõikne ole – politsei hädaabinumbrile ja liiklusliini 14900 numbrile on inimesed aktiivselt teada andnud joobekahtlusega juhtidest.
Üks tegur, miks keegi üldse joobnuna rooli asub, on tema sõnul kindlasti vahemaa, et kui kaugele on tarvis liikuda alkoholi kättesaamiseks. See puudutab õhtusel ajal liiklevaid joobes juhte. Suurem hulk joobes juhtidest tabatakse öisel ajal. Enamasti sõidetakse Lõuna-Eestis purjuspäi lühikesi otsi, kui on tarvis näiteks liikuda ühest punktist teise, enamjaolt mõnele üritusele või sõprade-tuttavate juurde edasi pidutsema.
Karmi sõnul saab joobes juhid tinglikult jagada kolme gruppi. Esmalt pidutsejad, kel on vaja sõita keskusesse meelt lahutama, kuid kainet juhti pole võtta. Pikki otsi nad ei sõida, liiklevad kodukandis. Selliseid joobes juhte leidub igas vanuses, rohkem tabataksegi neid nädalavahetustel, öisel ja varahommikusel ajal.
Teise grupi moodustavad jääknähtudega juhid, kes arvavad, et on kaineks saanud. Tavaliselt neil alkomeetrit pole, kuigi see hoiaks liiklusest eemal nii mõnegi patustaja. Selliseid tabatakse enamasti asulate lähedusest, kus on tihedam liikumine kodust tööle. Enim tabatakse jääknähtudega juhte esmaspäeviti.
Kolmas grupp on päevased napsitajad, kes näiteks tööl ei käi, kuid napsutanult rooli istuvad. Iseloomulik on see eriti pensionieas inimestele.
Eestis kehtivate seaduste kohaselt on joobes mootorsõiduki juhtimise eest võimalik väärteokorras määrata rahaline karistus, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, kohus võib mõista ka aresti.
Kriminaalkorras on võimalik määrata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, samuti koos juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kolmeks aastaks. Täiendavalt näeb seadus ette ühiskondlikult kasulikku tööd asenduskaristusena.
«Samas on selge, et üksnes karistustega ei saa alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme lõplikult likvideerida, kuid mitmetahulisem karistuspoliitika annab joobes juhtide mõjutamiseks kindlasti suuremad võimalused. Lahendusi on palju teisigi. Kutsuks kõiki üles kaasa mõtlema, millisel mõjusal moel olukorda veelgi parandada saaks,» sõnas Kaimar Karm.