iDeal kampaania

Verejanulised elukad juba liikvel

Puuk kampsuni peal.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Soojenevad ilmad on aktiviseerunud ka puugid. Valgamaalase fotograaf Arvo Meeks, kes üleeile, 11. märtsil Valgas Tambre paisjärve lähedal metsa sinililli pildistama läks, kohtuski juba ühe taolise vereimejaga.
 

"Sain vaevalt viis minutit metsas olla, kui juba käel puuki märkasin. Ilmselt päästis hele riietus: muidu polekski ma enne talle jälile saanud, kui ta mind juba hammustanud oleks," tõdes Meeks.

Tema sõnul leidis kohtumine puugiga vaid mõnikümmend meetrit suurest teest eemal. "Seal oli kuusemets," lisas fotograaf.

Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma, näiteks kitse või lehma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele.

Kõige ohtlikumaks puukidega levivaks viiruslikuks nakkushaiguseks võib pidada puukentsefaliiti.

Valga haigla polikliinilise ja erakorralise meditsiini osakonna vanemõe Jane Talvik rääkis eelmisel suvel Valgamaalasele, et puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad üks-kaks nädalat pärast hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Liigeste ning lihaste valulikkuse vähendamiseks kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid aineid.

Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel saab enamik inimesi terveks. «Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse,» rõhutas Talvik.

See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. «Loomulikult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduma,» nentis Talvik.

Enamik haigetest paraneb, kuid põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja see tõbi võib lõppeda ka surmaga. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb aga eluaegne immuunsus.

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamine tunnus on nahalööve – vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga punetavat laik, mis tekib ühe kuni nelja nädala jooksul pärast puugihammustust. Peiteaeg võib olla 3–32 päeva.

«Aja möödudes lööve kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames,» rääkis Talvik eelmisel aastal Valgamaalasele.

Sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõdemist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas hiljuti Valgamaalasele, et 2012. aastaga võrreldes registreeris amet mullu Valgamaal vähem puukide edasi kantavaid nakkusi.

«2013. aastal on esialgsetel andmetel Valgamaal registreeritud kuus puukborrelioosi haigusjuhtu, 2012 aastal 18.
Puukentsefaliiti Valgamaal möödunud aastal ei registreeritud. Aastal 2012 oli kaks haigestumist,» ütles Saluri.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles