/nginx/o/2014/01/30/2783912t1hd0d8.jpg)
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv Eestis 3.–9. märtsini pisut langes, arstide poole pöördus 5095 inimest, neist 49 protsenti olid lapsed.
Gripi taandumisest on veel vara rääkida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 396. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harju-, Ida-Viru-, Lääne-, Tartu- ja Viljandimaal, neist Narvas, Lääne- ja Viljandimaal täheldati haigestumise kasvu.
Haigestumine kasvas põhiliselt väikelaste ja koolilaste hulgas ning see oli seotud ilmselt RS-viirusega, millesse haigestumine hakkas kasvama. Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel veel mõnda aega, seda eriti alla kaheaastaste laste seas.
Laboratoorse kinnituse sai nädala jooksul 63 gripiviirust, kõik A-gripiviirused, neist neli A (H1N1)pdm09.
Kolme järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi analüüsides võib öelda, et grippi haigestumine on küll stabiliseerunud, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel. Grippi haigestumise vähenemisest on siiski veel vara rääkida.
Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal hinnatakse grippi haigestumise intensiivsust keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.
E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 168 inimest, neist peaaegu 70% olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.
Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Lõuna-Eesti haigla andmetel.
Nende haiglate andmetel on alates hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 36 inimest vanuses 28–88 eluaastat, neist 12 viimase kahe nädala jooksul. Pea kõik intensiivravi vajanutest on kuulunud riskirühmadesse, andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
10. nädalal lisandus veel kolm gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest alates on viie haigla andmeil surnud kokku kaheksa inimest, vanuses 45–86 aastat, kõik kuulusid riskirühmadesse.
Hügieenireeglite järgimine on lihtsaim ja tõhusaim viis gripi ennetamiseks. Selleks tuleb iga päev viia läbi märgkoristus, pesta kõik pinnad, ukselingid ja muu tavaliste pesemis- ja desinfitseerimisvahenditega.
Personaalsed ennetusmeetmed:
• Vältida lähikontakti haigetega, pärast kokkupuudet või potentsiaalset kontakti gripihaigega jälgida oma terviseseisundit, eeskätt kõrge palaviku ja köha ilmumist.
• Hoida haigestunutega vahet vähemalt üks meeter.
• Pesta tihti käsi.
• Aevastades või köhides katta suu ja nina pabertaskurätiga.
• Vältida saastunud kätega näopiirkonna puudutamist.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas ja Soomes. Koos Eestiga hindavad haigestumise intensiivsust keskmiseks Belgia, Bulgaaria, Island, Iirimaa, Luksemburg, Malta, Prantsusmaa, Rootsi ja Rumeenia. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.