Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/08/6155485t1ha887.jpg)
/nginx/o/2010/06/07/382110t1h8bc8.jpg)
Kõige enam kuritegusid panevad Eestis toime noored. Statistikast selgub, et kolmest kuriteost, mis politsei avastab, on vähemalt ühe toime pannud 14–26aastased. Kas see tähendab, et ühiskonnas on noorsooga midagi korrast ära? Kas see, kes juba lapsena kuritegude sooritamisega algust teeb, jätkab veel hullema retsina tulevikus?
Alustades viimasest küsimusest, on vastus «jah» ja «ei». On fakt, et suur hulk korduvkurjategijatest paneb esimese süüteo toime juba noorukina. Samas on teada tõsiasi, et valdava enamiku puhul on seaduserikkumised noorukieas juhuslikud. Ühiskonna normidega vastuolus olev käitumine jääb nende puhul lapsepõlve maha ning iga täisealisena elatud aasta vähendab korduvrikkumiste riski.
Leitakse isegi, et hälbiv käitumine aitab noortel täiskasvanuks saada: ühe puhul avaldub see lihtsalt puberteediea mässumeelsuses, kuid on ka neid, kes proovivad poest komminäppamist või ärandavad autosid.
Kuigi võib ju soovida, et noored mõnuainetega kokku ei puutuks ning suhtumine nendesse oleks üheselt hukkamõistev, on fakt, et alkohol, tubakas ning narkootikumid on nii Eesti kui teiste maade noortele olulised tähised täiskasvanuks saamisel.
Eesti politsei registreerib tuhandeid väärtegusid, mis puudutavad noorte suitsetamist, alkoholi tarvitamist või liiklusrikkumisi nagu vales kohas sõidutee ületamine. Kuna enamiku rikkumiste puhul sõltub nende arvukus eelkõige kontrolli aktiivsusest, on raske öelda, kas neid on liiga palju või liiga vähe, kas trend on kasvav või kahanev.
Küll on aga kindel, et alati leidub neid, kellele kas või üks selline rikkumine tähistab pöördumatut suunda kuritegelikul teel.
Viimastel aastatel on üha selgemalt ilmnenud alaealiste soov olla keegi, kes veel juriidilises mõttes ei olda. Märgatavalt on kasvanud alla 18aastaste arv, kes proovinud ööklubidesse sisse saada võõra dokumendi abil. Kuigi selline tegu võib tuua kaasa kriminaalkaristuse ning koos sellega seaduse järgi isegi kuni viieaastase vangistuse, lähevad asjad nii kaugele vaid väga harvadel juhtudel.
Seadusandja on selgelt mõista andnud, et alaealiste puhul ei tohi olla eesmärk karistamine, vaid kasvatuslikud ning ennetavad eesmärgid. Seda põhimõtet järgivad ka prokuratuur ja kohus.
Võrreldes täisealistega leebem ning kasvatusele orienteeritud karistuspraktika väljendub näiteks alaealiste vangide arvus. Eelmise aasta lõpukuudel oli vanglas karistust kandmas 19 alla 18aastast noort: 18 poissi ja üks tüdruk. Tüdruk kandis karistust narkokuriteo eest. Kaheksa poissi olid toime pannud varavastaseid, neli vägivallakuritegusid ja kuus poissi nii varavastaseid kui ka vägivallakuritegusid.
2007. aasta lõpus oli vangis karistust kandvaid alaealisi enam kui kaks korda rohkem.
Selleks, et enne täisealiseks saamist vangi sattuda, ei piisa enamasti ühe kuriteo toimepanemisest, välja arvatud juhul, kui see kuritegu on väga raske, näiteks tapmine. Vabadus võetakse vaid neilt, kes kuritegusid pannud toime ka varem ning kelle puhul pole muudest mõjutusvahenditest piisanud.
Kui kuritegelik käitumine muutub juba osaks inimese igapäevaelust ning uute rikkumiste toimepanemist ei suuda takistada ei enesekontroll, pere ega ka kool, muutub kohtule olulisemaks teiste inimeste kaitsmine.
Positiivset kasvatuslikku mõju vangistusel valdaval enamikul juhtudel ei ole, pigem süvendab see tegurite mõju, mis kuritegelikku käitumist soosivad. Vangistuse kõrval on kohtul ka teisi alternatiive alates rahalisest karistusest kuni üldkasuliku tööni, kuid tegelikult ei jõua suur osa noori üldse kohtusse.
Noorte puhul on enamlevinud kuriteod vargused ning erinevad vägivallakuriteod: nii meil kui mujal kiputakse ärandama ka vanu autosid ning tungima tühjadesse hoonetesse. Kui selline rikkumine on alaealisel esmakordne, on suur tõenäosus, et prokurör otsustab saata asja lahendamiseks alaealiste komisjonile, mille ülesanne on aidata noort ning püüda leida mõjutusvahendid, mis toetaks normidekohast käitumist, et noor ei kahjustaks ennast ega teisi.
Lisaks alaealiste komisjoni saatmisele on võimalik ka menetluse lõpetamine erinevate kohustuste täitmise tingimustel, näiteks üldkasuliku töö sooritamine, ning kannatanuga leppimise korral.
Eesti noorte käitumisraskused sarnanevad muudele maadele. Mõnevõrra suuremad riskid on seotud ehk alkoholi tarbimisega, mille tase on Eestis ka täisealiste puhul väga kõrge. Samas pole meil võrreldes Lääne-Euroopa riikidega samaväärseid probleeme vägivaldsete ja muul viisil antisotsiaalsete noortegruppidega. Noorte probleemidega tegeledes on lootust, et see nii ka jääb.