Valgamaa omavalitsused on seisukohal, et uus valitsus peab ühena esimestest algatustest käivitama Rail Balticu alternatiivse planeeringu ja mõjude analüüsi, lähtudes olemasolevast Tallinna–Tartu–Valga suunalisest raudteekoridorist. Maakonna kõigi omavalitsuste sellesisulisele ühiskirjale vastas ametisolev regionaalminister 11. märtsil keeldumisega.
Omavalitsused ei anna alla
«Vana valitsus kordas kinnisilmi mantrat, et uue raudteekoridori rajamine ei puuduta senist raudteed ega rongiliiklust sellel. Ometi ei näita ükski arvutus, mille arvelt kaetakse senise ühe taristu asemel tulevikus kahe, kaubavoogude osas konkureeriva raudteetaristu käigushoidmine,» ütles Valgamaa omavalitsuste ühispöördumise algataja, Valga linnapea Kalev Härk.
Tema sõnul on ilmselge, et väheneva kaubavoo tõttu on Eesti Raudtee juba praegu raskustes taristu korrashoiu rahastamisega. Tariifide tõstmine aga peletaks naaberriikidesse senisegi napi kaubavoo ning tõstaks reisirongide piletihindu.
«Juba praegu sõidab näiteks Riia–Peterburi reisirong Valgast ja Eestist kaarega mööda, sest Eesti Raudtee taristu kasutustariifid on liiga kõrged,» ütles Härk. Mille arvelt kavatsetakse katta veel täiendava raudteekoridori korrashoid, jääb linnapea sõnul mõistatuseks.
Peale selle on Härgi hinnangul üsna tõenäoline, et Pärnut läbiva otsetrassi puhul takerdub valitsus trassialuse maa sundvõõrandamisse ning muldkehale tarvilike uute kaevanduste avamise protsessidesse. «Ei ole teada, kui palju uus otsetrass tegelikult maksab, sest maaomanikele, kogukondadele ja keskkonnale tekitatavat kahju ei oska keegi kokku arvutada.»
Valgamaa omavalitsused ootavad uuelt valitsuselt ausat ja eelarvamustevaba rehkendust Eesti võimekuse osas pidada ülal kahte konkureerivat raudteetaristut. Samuti nõuavad omavalitsused jätkuvalt alternatiivse planeeringu algatamist senisel trassil.
Valgamaa omavalitsused on korduvalt tõstnud üles küsimuse Rail Balticu uue raudteekoridori ehitamise ebaotstarbekusest. Valgamaa jättis kinnitamata ka üleriigilise planeeringu Eesti 2030 põhjusel, et see ei näe ette olemasoleva raudteekoridori planeerimist Rail Balticu tarbeks.
Valgamaa omavalitsused toetavad Rail Balticu projekti kiireks rongiühenduseks Euroopaga, kuid kutsuvad üles vaatama selle mõju Eestile tervikuna, mitte konkreetse raudteeliini ja sellega seotava äriühingu tasuvust eraldi.