Gripp nõudis veel neli elu

Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena väikese langustrendiga. Grippi haigestumise intensiivsus püsib jätkuvalt keskmisel tasemel.

10.–16. märtsini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4883 haigestunut, neist 47 protsenti olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 379. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumine Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Tartu- ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu märgiti Harjumaal, Lääne-Virumaal, Põlva-, Saare- ja Viljandimaal, mujal püsis haigestumus stabiilsena või oli langustrendis.

Grippi haigestumine kasvas üksnes vanemaealiste inimeste seas, teistes vanusrühmades see langes.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 182 inimest, neist ligi 70% olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Intensiivravi vajavate gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Lõuna-Eesti haigla andmetel.

Nimetatud haiglate andmetel on alates hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 43 inimest vanuses 28–88 eluaastat, andmed kuue patsiendi kohta lisandusid viimasel nädalal. Pea kõik intensiivravi vajanutest on kuulunud riskirühmadesse, andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Eelmisel nädalal lisandus neli gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest alates on kuue haigla andmeil surnud kokku kaksteist inimest vanuses 45–86 aastat, kõik kuulusid riskirühmadesse.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas. Koos Eestiga hindavad haigestumise intensiivsust keskmiseks Belgia, Inglismaa, Island, Iirimaa, Luksemburg, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Soome.