Puhkuseaeg võib tekida probleeme

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alati ei pruugi tööandja ja töötaja jõuda kuigi kergelt kokkuleppele selles osas, millal töötaja puhata saab. Foto on illustratiivne.
Alati ei pruugi tööandja ja töötaja jõuda kuigi kergelt kokkuleppele selles osas, millal töötaja puhata saab. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tööinspektsioonile saabus ühe kodaniku murelik küsimus seoses plaanitava puhkusega.

«Tööandja küsis küll meilt puhkusesoove, aga nüüd pani välja puhkuste ajakava, millest nähtub, et meie soovidega on arvestatud osaliselt – soovitud ajal on antud puhkust vaid kaks nädalat ja ülejäänud puhkuseosa antakse kas kevadel või sügisel,» kirjeldas ta.

Pöörduja lisas, et ei ole küll isik, kes võiks valida puhkuse toimumise aega, kuid pole andnud tööandjale nõusolekut puhkuse poolitamiseks. «Mida saan ette võtta? Kas vaidluse lahendab töövaidluskomisjon?» on ta nõutu.

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom selgitas, et Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lõigete 1 ja 2 kohaselt koostab tööandja puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ning puhkuste toimumise aegade määramisel tuleb arvesse võtta töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega.

«Puhkuse jagamine osadeks saab toimuda poolte kokkuleppel tingimusel, et vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema 14 kalendripäeva ning tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui seitsmepäevaste osadena. Vaidluste ärahoidmiseks tuleks kokkulepe puhkuse osadeks jagamise kohta sõlmida kirjalikult ja iga kalendriaasta kohta eraldi,» selgitas ta.

«Kui tööandja puhkusegraafikus määratud puhkuse kasutamise variant ei ole töötajale sobiv ega põhine poolte kokkuleppel, on taoline puhkusegraafik töötaja suhtes tühine. Töötajal on vaja soovitavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada tööandjat, et ta ei ole andnud nõusolekut puhkuse osadeks jagamisega ega nõustu vastava jaotusega puhkuse ajakavas,» rõhutas tööinspektor-jurist.

Ta lisas, et kui pooled siiski ei saavuta kokkulepet puhkuse ositi kasutamise kohta, tekib töötajal õigus ise määratleda puhkuse aeg terves ulatuses. «Tuginedes TLS § 69 lg 3, teavitab töötaja oma puhkuse kasutamise soovist tööandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva ette ning tal on õigus jääda puhkusele.»

«Puhkuse ajakava muutmise nõudega töövaidluskomisjoni pöörduda ei saa, sest puhkuse kavandamise õigus on töösuhte pooltel. Töövaidluskomisjon ei saa tööandja asemel tema kohustust täita,» selgitas Stroom.

«Juhul kui töötaja kasutab oma õigust vastavalt TLS § 69 lg 3, ise määratledes oma puhkuse ja jäädeski puhkusele, kuid tööandja ei maksa töötajale puhkusetasu, siis puhkusetasu nõude esitamisega saab töövaidluskomisjoni pöörduda,» täpsustas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles