Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis tekkis järjekord päringutest talumeestelt tagasiküsitava poollooduslike koosluste hooldamise toetusraha kohta.
Raha tagasiküsimine tundub ebaõiglane
25. märts 2014, 07:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Info, et nõuame rohkem kui sajalt poollooduslike koosluste toetust saanult seda riigimaa kasutamise kirjalike lepingute puudumise tõttu tagasi, hakkas levima pärast rahvusringhäälingu sellekohast lugu,» tähendas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.
Toona, kui esimene selleteemaline uudis avalikkuse ette jõudis, ei osatud Maris Sarv-Kaasiku sõnul PRIAst veel öelda, kui paljudelt nimetatud lepingute puudumise tõttu toetust tagasi nõutakse, ja anti selle kohta üldist infot, mis parajasti käepärast oli.
Segadus raha maksmisel
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejaid oli kokku 1009 ja toetusteks määrati 4 092 189 eurot. Täies mahus toetuse sai 718 ja osalise 180 taotlejat. 111 taotlust jäeti rahuldamata.
«Näib, et uudises oli esitatud toetusest ilmajätmise juhtude arv 111 või siis toetuse vähendamise juhtude arv 180 tagasinõudmise pähe,» lausus Sarv-Kaasik.
Tegelikkuses küsib PRIA tänavu kõnealust toetust tagasi 57 seda saanult. Maa kasutusõigusega seotud tagasinõudeid on neist 41.
Üks nõue puudutab juhtumit, mille puhul võeti poollooduslike koosluste hooldamise kohustus üle aastal 2010. «Nüüd selgus kontrollis, et ülevõtjal ei ole olnud selle maa kasutamiseks õiguslikku alust, ning PRIA nõudis talt kolme eelmise aasta poollooduslike koosluste toetuste summad täies mahus tagasi,» selgitas Sarv-Kaasik.
Ülejäänud 56-le toetust saanule on tehtud osaline tagasinõue.
Tagasinõue ei pruugi aga tähendada kohustust PRIAsse raha tagasi maksma minna. Võimaluse korral teeb amet kolme aasta jooksul tasaarvelduse kliendile määratavatelt uutelt toetustelt.
Taluliit pures teemat
Alles tänavu võttis PRIA poollooduslike koosluste hooldamise toetust taotlenute riigimaa kasutamise lepingud ette sellepärast, et maa-ametil said valmis nende kinnistute täielik andmebaas ja kaardikiht, millel kajastuvad nii maa-ametis kui maavalitsustes tehtud kirjalikud lepingud ja nendega seotud katastriüksused.
«Selline andmestik võimaldas kirjalike lepingute olemasolu kontrollida,» nentis Maris Sarv-Kaasik.
Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm tähendas, et toetusraha tagasimaksmise nõue tuli liidu liikmetelegi üllatusena ja seda teemat oli vaja tublisti pureda.
«Siiski leiab taluliit, et PRIA-l ei ole õiguslikku alust neid toetusi tagasi küsida. Kui tõepoolest oleks tahetud selle kirjaliku lepingu olemasolu, pidanuks see seisma ka seadustes ja poollooduslike koosluste hooldamise määruses,» rääkis ta. «Et nendes kahes dokumendis, mis seda valdkonda reguleerivad, säärast nõuet aga ei sätestata, pole mingisugust alust toetusraha tagasi nõuda ja öelda, et midagi olulist on seaduses rikutud.»
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik ütles, et mitu poollooduslike koosluste toetuse taotlejat ja organisatsiooni on pöördunud ka ministeeriumi poole palvega saada selgust, kas PRIA nõuded on kooskõlas kehtivate seadustega.
«Otsime õiglast lahendust,» lausus ta ning lisas, et ministeerium analüüsib olukorda, konsulteerib PRIAga ja vastab küsijatele.
«Maa kasutamise õigus on kõigi teiste põllumajanduslike pindalatoetuste puhul üldine printsiip ja PRIA on rakendanud poollooduslike koosluste hooldamise toetuse puhul sama põhimõtet. Maa kasutusõiguse küsimust on käsitletud mitmel õppepäeval ning see on kirjas ka juhendis «Abiks taotlejale»,» kõneles Rannik ning märkis, et PRIA on lubanud otsused üle vaadata ja selle kohta ka osalistele teabe edastanud. «Otsuste ülevaatamise tõttu ei pikene toetuse väljamaksmise tähtaeg,» lisas ta.
Riigimaad on hooldatud
«On üks kindel reegel: ühe ja sama pinna kohta ei saa küsida topelttoetust,» rõhutas talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm. «Näiteks on maa omaniku ja selle kasutaja või rentniku vahel tavaliselt kokkulepe, kumb maad hooldab ja selle tarvis toetust küsib. Kõnealusel juhul on tegu poollooduslike koosluste hooldamisega ning kui riik pole miskipärast rahul, et keegi tema maid hooldab, peaks see olema tema ja maaomaniku tsiviilvaidlus, aga mitte toetuspõhine vaidlus.»
Nurm nentis, et praegu käib jutt summadest, mille tagasimaksmise kohustus toob kaasa suuri majanduslikke raskusi. «On ju teada, et see ei ole mingi kasumiga äri, vaid lihtsalt tehtud tööde eest kompensatsiooni saamine.»
Nurm rõhutas, et riik on sisuliselt ostnud loodusväärtusega alade hooldusteenuse ja see töö on tehtud. «Maa on hooldatud. Ühiskond on oma kasu saanud, loodus samuti. Miks peaks talupidaja tegema seda omast taskust? Lihtsalt ütlemine, et riigi ja maa kasutaja vahel ei ole kokkulepet, pole mingisugune alus toetuste ülevaatamiseks. Minu arvates peaks PRIA direktor kõik oma sellekohased käskkirjad kiiresti tühistama, et sellest segasest seisust ruttu välja tulla.»