/nginx/o/2014/03/26/2915348t1h9791.jpg)
Otepää linn sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal. Linna 78. sünnipäeva tähistatakse 1. aprillil Otepää gümnaasiumi aulas kell 18 algava kontserdiga, andis teada Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht.
Otepää tähistab sünnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontserdil esinevad Otepää muusikakooli õpilased, keda juhendavad Anne Are, Merike Roop ja Arno Anton. Laulavad gümaasiumi mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, segakoor ning Eveko koor, dirigendid on Eve Eljand, Vilve Maide ja Pille Möll. Tantsu- ja rahvamuusikat mängib Lille Tali pereorkester Pillipuu.
Linna sünnipäevakontserdi ajal on avatud ka MTÜ Karukäpp käsitöönäitus.
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles nusstage). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, saigi aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922.
Ka 1. aprillil 1936. aastal, kui Otepää linnaõigused sai, leidsid aset pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil oli koosolek, kohal olid «filmimeister» ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala pindala oli siis 413 hektarit. Praegu elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, pindala on 432,3 hektarit.