Reformierakondlasest Riigikogu liige Igor Gräzin kahtleb, kas Venemaa Baltimaid ründaks.
Igor Gräzin: Putinil on niigi pahandus kaelas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teooria Putini vägede toomisest Eestisse on põhiliselt ühe erakonna, IRLi ideoloogia. See andnuks täiendava õigustuse, et IRL pidanuks säilitama kaitseministri portfelli ja ilmtingimata valitsusse jääma: näete, sõda on ukse taga ja hakkate koalitsioonipartnerit vahetama,» rääkis Gräzin, kes neil päevil Valgamaal visiidil on.
Sissetungiga Eestisse tuleb tema sõnul arvestada, aga seda ei maksvat karta, sest Ukraina ja Eesti olevat selleks liiga erinevad riigid. Eesti ei ole lõhenenud nagu Ukraina, mis on Gräzini sõnutsi ajalooliselt pooljuhuslik moodustis, mille ühteliitmine käis jõu, relva ja vere abil. «Eesti on monokultuurne ja ühtne riik,» kinnitas ta.
Gräzin, kes hiljuti Narvat külastas, ütleb, et sealsed venelased erinevad Venemaal elavatest rahvuskaaslastest.
«Narva venelased on eestlased, kes räägivad millegipärast vene keelt,» lausus ta, lisades, et Vene meediat jälgides on narvalased äärmiselt kriitilised. «Viimasel ajal on Vene meedia jälgimine ka kadunud, sest see on läinud propagandaks ja venelane tunneb propaganda väga selgelt ära.»
Gräzin usub ka NATO toetusesse. «NATO on siin sees väga tugevalt õhuturbena ja neil on väga suur tankivastane võimekus. Arvan, et Putinil nii palju mõistust jätkub, et ... Tal on niigi pahandus kaelas. See on nii suur pahandus, et parem isegi mitte proovima hakata,» rääkis ta. «Mis ei tähenda, et me ei pea oma kaitsevõimekust hoidma. Muidugi peame. Meil on väike, aga täies relvis ja tugev sõjavägi.»
Sõjalisele riigikaitsele panustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust kaks protsenti. Ideaalis ei ole see Gräzini meelest piisav, aga nii ütleks iga kindral, soovides, et armee suurem oleks.
«Kui paneksime ka pool juurde, siis öeldakse, et saab veel natuke üle poole,» ütles Gräzin. Ta lisas, et praegune kaitsevõimele antav summa on rahuldav – seda ei tohiks vähendada, kuid pole mõtet ka suurendada. «See võiks suurem olla, aga arvan, et ei lähe suuremaks. Elu ei ole ettevalmistus sõjaks, isegi kujuteldavaks. Elu on õnnelik olemine, armastamine, söömine, joomine täna.»
Täna andis Gräzin Otepää, Valga ja Tõrva gümnaasiumis vanemate klasside õpilastele ühiskonnaõpetuse tunni, kus rääkis eesti keele hoidmisest ja poliitilistel teemadel. Ka kohtus ta Tõrva linnarahvaga.
Homme kohtub Gräzin Hummuli vallarahva, valgalaste ja Karula valla inimestega.
Gräzin on Reformierakonna asutajaliige. Riigikokku on ta kuulunud aastatel 1995-1999 ja alates aastast 2005.