Lumeta talv tegi liiga maasikataimedele, mistõttu ennustab üks maasikakasvatajatest koguni poolest saagist ilmajäämist.
Külm tegi maasikatele liiga
Külmakahjustuste ulatus on kõigis Eesti piirkondades erinev. Elke Lillemets maasikakasvatajate liidust rääkis, et ka Lõuna-Eestis on külmakahjustused erinevad. Näiteks on ühes kasvatuskohas külm näpistanud palju maasikataimi, aga 50 kilomeetrit eemal on need täies elujõus.
Külma eest saaks maasikaid kaitsta kattelooriga, aga suurkasvatajatel oleks seda raske teha. «Üle põllu ei anna seda panna,» lausus Lillemets. «Lumi on kõige parem kate.»
Tema sõnul võib maasikate hind sel aastal veidi tõusta, aga praegu on see vaid oletus. Selgem on olukord, kui maasikad on õitsemise lõpetanud. «Ilm on viimastel aastatel imelik olnud. Öökülm võib veel õitsemisajal kahju teha.»
«Saak tuleb kehv, sest külmakahjustused on väga suured. Külm on tohutult palju maasikataimi ära võtnud. Ei teagi, mis lõpuks välja tuleb, aga kahjustusi on nii Valgamaal kui mujal Eestis,» tõdes Hummuli vallas Puide talus maasikaid kasvatav Ahti Nurm. Sortidest kannatasid tema sõnul enim «Sonata» ja «Rumba». Külm andis õrnema hoobi ka «Polkale», mis ei olevat tegelikult eriti külmakartlik.
Üks suuremaid maasikakasvatajaid Valdis Kaskema, kes Tartumaal osaühingu Kindel Käsi eesotsas, rääkis, et «Polka» saak ei tohiks tegelikult väga väikeseks jääda. «Taim on nii suur. Kui sellest pool on läinud ja pool alles, on seda siiski piisavalt.»
Kaskema hinnangul võib saak üldiselt jääda varasemast poole väiksemaks. «Maasikataim hakkab kasvama ja on roheline, aga ühel päeval võib jõud lõppeda. Arvan, et pool saaki jääb saamata,» sõnas ta, lisades, et eelmine ja üle-eelmine aasta olid saagirikkad. «Eesti maasika saak jääb tagasihoidlikuks.»
Hinna kujundab turul tema sõnul Poola maasikas. «Eesti saak kohaliku maasika hinda ei mõjuta. Hinna teeb see, mis toimub Poolas, kus oli täiesti tavaline aasta.»