/nginx/o/2014/04/02/2934922t1h296c.jpg)
Bauhofilt auto võitnud 88aastane vanaproua ei ole julgenud sellega ühtegi tiiru teha, sest tunneb, et vanus keelab. Auto uhke omanik on nüüd poeg, kes ema sõidutab.
Auto võitnud vanaproua: ma ei uskunud seda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaagjärvel Karula vallas elav Ellen Varik on autovõitu enda teada hoidnud, aga ikka on neid, kes helistavad ja uurivad uudishimulikult, kas tema õuel seisab tänu fortuunale uhiuus auto Citroën C4 Picasso.
«Sugulased helistasid ja ütlesid, et jutud käivad. Imestasin, et mis jutud need olla saavad. Mina olen elus, mehele ka ei ole läinud. Ütlesid, et «ära keeruta, sul olevat uus sõiduk õues»,» naeris naine, kes ei uskunud võitu enne, kui Tallinnas auto järel käinud poeg sellega hoovi pööras.
Kas see on nali?
«Üks härrasmees helistas ja ütles, et võitsin auto. Ma ei uskunud seda,» meenutas Ellen, kes otsustas loosimisest osa võtta alles siis, kui Ostumöllu auhinnaloosi lõpuni oli paar päeva jäänud. «Minu jaoks oli autovõit nali, kuni auto õuele tuli ja seda katsusin.»
Pojal Tiidul on veel kaks autot koduõuel, Nissaniga sõidab rohkemgi. Võidetud autol on aga üks väga suur pluss. «Kütet võtab sama palju, aga minek on midagi muud. Tal on lausa 120 hobust,» sõnas mees, kes ka Eurojackpoti võidu ehk Porsche 911 Carrera loosimisele panustab. Küll küllale ju liiga ei tee.
«Teeksin siia oma ringraja,» naljatles ta. «Pole veel peavõitu saanud, aga küll saan. Tegelikult ma suur võitja ei ole,» rääkis Tiit.
«Mina ütlen, et ära sina siia teist masinat küll saa. Pole ju sõitjat,» muigas Ellen, kellel on õnnemängudesse usk tekkinud.
Ellen autosid ei võõrista. Kui ta omal ajal brigadirina töötas, oli auto hädavajalik, sest vahemaad lautade vahel olid pikad. Naised muretsesid siis ikka endale ka juhiloa, mis on tal endal siiani alles. «Jalgsi lihtsalt ei jaksanud ühest laudast teise käia,» tõdes Ellen. «Load said, aga raha ei olnud ja ostmisvõimalust ka polnud – et läksid ja ostsid. Pidi olema autoostuluba, mis käis partei kaudu.»
Lõbusõitu ta ei teinud, ajas autoga ikka tööasju. Autodest jagas naine aga palju. «Meesterahvad käisid minult õppimas,» ütles ta vaiksel häälel. «Kui mu mees sõitis, siis kuulatasin kõrval. Ütlesin, et autol on midagi viga. Kõik ei ole korras. Tema ei pannud tähele. Auto mootorit tundsin rohkem, aga enam ma neid ei tunne.»
Koomiline äpardus
Esimene uus auto oli Varikute peres Žiguli. «See oli täiesti uus masin, aga vahepealseid poolpiduseid on siin palju olnud,» muheles Ellen, mäletades ka väikest sapakat. «Ei tea, mis ma mõtlesin, kui sõitsin ükskord sellega kartulimaale. Mees oli kõrval ja ütles, et no mine tee peale,» naeris ta. «Suuri äpardusi ei ole aga olnud.»
Nüüd, kui on taas tehasest tulnud hõnguga auto olemas, tahab ta sinna ka uued istmekatted õmmelda. Ilmselt punased. «Midagi silmale rõõmsamat,» lausus Ellen, kes käsitööd teha armastab.
Bauhofi turundusdirektor Britte Maidra rõõmustas, et esimest korda võitis auto inimene, kes elab väljaspool Tallinnat või Tartut, kuhu on eelmised kolm võiduautot läinud. «Auto jääb võitjale, ta võib sellega teha, mida soovib,» kinnitas Maidra.
Auto, ajakirja Kodu ja Aed aastatellimuse, MyFitnessi 30-päeva-kaardi või Tallinki Soome päevakruiisi võitmiseks tuli Bauhofist osta kaupa vähemalt 25 euro eest. Ellen ostis näiteks maikellukeste lillesibulaid ja ladustamisriiuleid.
«Autosid on ennegi välja antud, aga Ostumöllu eelis on, et see kestab vaid 11 päeva. Loosis osalejaid on kindlasti vähem kui kampaanias, mis mitu kuud kestab,» lisas Maidre.