Põllumehed ootavad soojemat ilma

Erakordne lumeta talv ning üle nädala kestnud külm on oma jälje jätnud ka talivilja- ja rapsipõldudele. Kevadpäikese paistel on taliviljapõllud võtnud juba roheka jume ning loodetavasti saavad taimed pärast väetamist elujõu sisse.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Sellist lumeta talve, nagu tänavu oli, ei mäleta üksi põllumees, kes Valgamaalasele kommentaare andis. Lühikest aega kestnud külm tekitas teraviljapõldudel küll kahjustusi, kuid arvatakse, et olukord väga hull ei ole.

OÜ Kesa-Agro juhi Venda Vihmanni sõnul oli taoline lumeta talv erakorraline. «Nädalajagu valitsenud külm tegi ikka kahju ka, nii taliviljale kui rapsile,» sõnas Vihmann. Kuigi kevad on juba käes, on öösiti endiselt miinuskraadid ning seetõttu on tema sõnul veel vara teha kokkuvõtteid ilmastikust põhjustatud kahjudest.

Juba lähiajal aga lähevad lahti kevadtööd. «Esimene töö ongi taliviljade väetamine. Ehk juba järgmisel nädalal saab pihta hakata,» sõnas Vihmann.

Pärast väetamist pilt selgem

Vihmanniga sama meelt oli ka ASi Alovili juhataja Mati Kivipalu. «Üle nädala kestnud päris käre külm tegi  taliviljadele liiga, mõni põld on päris niruvõitu,» sõnas ta. Temagi ütles, et praeguste öökülmade pärast on veel vara hinnata, mis seisus taliviljapõllud on. «Alles siis, kui need väetatud, saab olukorrast selgema pidi,» nentis Kivipalu.

Aloviljal on talivilja külvatud umbes 140 hektaril. «Talirapsi meil maas ei ole. Peagi tuleb alustada  väetisekülviga ja kui maa vähegi lubab, saadan põllule ribistid,» sõnas ta. Kuigi aprillist on lubatud väetisekülviga pihta hakata, ei pea elupõline põllumees praegust ilma selleks tööks kõige sobilikumaks.

«Järgmisel nädalal saab ehk kevadtöödega algust teha, tehnika on ootel. Niipea kui soojemaks läheb, hakkame pihta,» nentis ta. Mehe sõnul on see põllumehe amet kord juba selline, et vaata aga, nina taeva poole, ja püüa ennustada, sest kunagi ei või ette teada, kas hakkab päike paistma või lörtsi sadama.

Põllumeestega sama meelt oli ka Valgamaa Põllumeeste liidu juht Jaan Bachmann, kes ütles, et taolist lumeta talve tema ei mäleta.

«Eriline oli talv ka selle poolest, et tugevad, kuigi lühiajalised külmad tulid paljale maale. Varem oleme tihti hädas olnud, et lumi tuleb sulale või vähe külmunud maale ja taliviljade kahjustusi põhjustab niinimetatud lämbumine ja lumeseene teke. Tänavu aga tekkisid taliviljade ja talirapsi kahjustused hoopis külma tõttu, seda just Lõuna-Eestis,» sõnas ta. Kahjustusi põldudel on, kuid üldiselt ei ole olukord Bachmanni hinnangul väga hull.

«Kevad võtab iga päevaga üha enam võimust, muld on juba üsna kuiv ja arvan, et tuleks kiirustada taliviljade pealtväetamisega. Seda oleks võinud teha juba ka märtsi lõpus, aga meie keskkonnanõuded on nii eluvõõrad ja jäigad ning enne aprilli väetada ei lubata,» kinnitas Bachmann.

Hooldamist ja väetamist vajavad ka rohumaad ning päevade küsimus on mullaharimise algus. «Olen kindel, et meie põllumehed on kevadeks valmis. Kõik tunnevad põldusid, oma võimeid ja võimalusi ning alustavad õigeaegselt,» sõnas põllumeeste juht.

Põllumajandusameti Valga keskuse juhataja Sirje Alliku sõnul oli äsjane talv taliviljadele siiski parem kui  sulanud maale tulnud paksu lumekihiga talv.

«Paar nädalat kestunud külm ei olnud nii käre, et oleks suuri kahjustusi tekitanud. Kiire väetamine peaks ka talve kehvemini üle elanud põllud uuesti järje peale aitama. Esimene töö ongi väetamine, lisaväetis paneb vilja kiiremini elama,» rääkis Allik. Üldiselt on taliviljade talvitumine tema sõnul olnud hea.

Maksutõus hävitaks põllumajanduse

Viimasel ajal kõneaineks kerkinud maamaksustamise muutmise teema ei jäta ükskõikseks ka Valgamaa põllumehi. Kui käiku peaks minema keskkonnaministeeriumi ja uue valitsuskoalitsiooni plaan seada maa maksustamise hind sõltuvusse vabaturutehingute hindadest, tähendab see eeskätt põllu- ja metsameestele märkimisväärset maksutõusu.

Praegu arvutatakse maamaksu 2001. aastal tehtud korralise hindamise järgi ja olenevalt omavalitsusest ning maa kasutusotstarbest on maamaksu suurus 0,1–2,5 protsenti maa hinnast.

Hindamise alusel jääb haritava maa ühe hektari hind Valgamaal 89–147, metsamaa puhul 236–294 euro vahele. Kui aga vaadata maa-ameti kodulehelt näiteks eelmise aasta ostu-müügitehinguid, oli keskmine müügihind haritaval maal 1851 ja metsamaal 2859 eurot hektari kohta, maksimaalsed hinnad aga küündisid vastavalt 2751 ja 8643 euroni.

Baschmanni hinnangul on põllumeeste maksukoormus niigi väga kõrge. Tingimustes, kus toetused vähenevad ja maksud kasvavad, võib osa põllupidajaid ameti maha panna. «Praegu oleme jõudnud sinna, kus ei tasu enam olla aktiivne tootja. Tulusam on ainult niita, kusjuures ka niitmise kvaliteet pole enam oluline. Hull on ka, et põldude rentimise hinnad on tõusnud tasemele, kus rentimine ei ole majanduslikult mõttekas,» rääkis Bachmann.

Alliku meelest ei tohiks põllumeestel maamaks tõusta. «Isegi kui maksustamise aluseks võetakse maa turuhind, ei tohiks maksu suurus kasvada. Sellisel juhul tuleks ka arvestamise metoodikat ja maksumäärasid muuta. Selge on, et maa turuhind on kordades kõrgem praegu kehtivast maksustamise aluseks olevast maahinnast,» sõnas Allik.

«2014. aastal vähenevad toetused niigi ja kui nüüd peaks lähiajal veel ka maamaks tõusma, suretavad poliitikud põllumajanduse välja küll,» ütles Kivipalu.

Vihmanni sõnul on maaharijate elu kogu aeg keeruline olnud ja kui riigil on vaja rahakotti täita, tehakse ka see maksutõus ära. «Üksikult ei saa põllumees poliitikute otsute vastu, ehk ainult ühiselt koostöös liitudega. Kindlasti ei meeldi mulle, kui minu rahakoti kallale tullakse – kellele see siis ikka meelepärane on,» sõnas Vihmann.

Bachmann avaldas lootust, et ehk lähipäevadel tööle asuv uus põllumajandusminister täidab temale pandud lootusi. «Mingil moel peab ju takistama maade minekut välismaalaste ja ka kodumaiste ärimeeste kätte. Loodame, et uue ministri tööleasumisega kaasneb ka maaelu arengukava vastuvõtmine aastateks 2014–2020  ja raske üleminekuaasta 2014 saab üle elatud,» oli põllumeeste juht lootusrikas.

Tagasi üles