Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Vähi seljatanud naine: soovitan kindlasti kontrollil käia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mammograafiabuss
Mammograafiabuss Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaale on taas saabumas mammograafia­buss, kuhu oodatakse rindade uuringule naisi vanuses 50–62 aastat. Oma loo räägib vähist võitu saanud naine, kes manitseb kõiki kutsutuid kindlasti kontrollil ära käima.

62aastane Maie (nimi muudetud, toimetusele teada) on praegu igati tegus ja aktiivne vanaema, kes käib laulukooris ja tantsib kantritantsu. Seitse aastat tagasi aga oli ta üpris meeleheitel ning oma tuleviku suhtes hirmul.

Nimelt avastati tal röntgeni tegemise käigus rinnast hernetera suurune tükk, mis hilisematel uuringutel osutus pahaloomuliseks kasvajaks. Röntgenisse sattus naine mitte rinnauuringu. vaid hoopis kopsupõletiku kahtlusega pikemat aega kiusanud köha tõttu.

Diagnoos oli hirmuäratav

«Olin saadud diagnoosist esialgu täielikus šokis ja mõtlesin, et nüüd ongi käes elu lõpp. Õnneks juhtusin väga toreda arsti juurde, kes suutis mu hirmu vähendada ja hinge lootust külvata,» rääkis Maie. Arsti soovitusele eemaldada terve rind oli naine kategooriliselt vastu. «Arvasin, et ei suuda naisena seda üle elada,» rääkis ta.

Järgnes operatsioon, keemiaravi ning kiiritamine. «Jäin ilma oma juustest ning tagantjärele ei taha meenutadagi, kuidas ma pärast protseduure oksendasin ja ennast suremise äärel tundsin,» meenutas naine.

Viimaks oli kasvaja kadunud ja ka juuksed kasvasid uuesti pähe, kuid kaks ja pool aastat hiljem oli rinda tekkinud uus tükk ja kõik kordus uuesti.

«Sel korral olin kohe nõus rinna eemaldamisega,» sõnas naine. Kuna rinnakaotus oli naisele ränk katsumus, vajas ta pärast operatsiooni ka psühholoogi abi. «Käisin pidevalt iga poole aasta tagant Tartus arstlikul kontrollil ja mõni kuu tagasi tunnistati mind päris terveks. Küll aga pean jätkama regulaarseid enesekontrolli protseduure,» rääkis ta.

Maie soovitab kõigil naistel käia mammograafias, eriti alates 50. eluaastast, mil rinnavähki haigestumise risk oluliselt tõuseb.

«Ka mina olin varem saanud kutseid tulla ennetavale rinnavähi kontrollile ja mitu korda ennast isegi mammograafiabussi registreerinud, kuid kunagi kohale ei läinud – ikka tuli üks ja teine asi ette. Arvasin, et see haigus mind ei puuduta, kuna meie suguvõsa naistel ei ole vähki esinenud,» ütles naine.

Alles tagantjärele saab ta aru, kui vale oli tema suhtumine. «Üsna tihti leian ennast mõtlemast, et kui siis ei oleks leitud seda tükki mu rinnas, vaevalt, et ma oleksin niipea mammograafiasse jõudnud,» arvas ta.

Nüüd on naine elanud ilma ühe rinnata juba pea viis aastat ning ei tunnetagi enam, et seda pole.

«Olen arstidele ja ka taevaisale tänulik, et olen haiguse seljatanud. Olen muutnud oma suhtumist ning teadvustanud, et igasugune kontroll on vajalik. Soovitan kõigil naistel kontrollil käia, eriti siis, kui sinna lausa kutsutakse,» nentis ta.

Rinnavähi sõeluuring on terviseuuring, mille käigus uuritakse elanikkonna teatud vanuserühmi ja on mõeldud eelkõige tervete, ilma kaebuste ja haiguse sümptomiteta naiste uurimiseks. See on võimalus ennetada või varakult avastada rinnavähki.

Rinnavähk on varakult avastatav

Rinnavähki on võimalik avastada enne, kui kasvaja on andnud endast märku ja organismis levima hakanud. Üks selline võimalus on sõeluuringute käigus kasutatav rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia. Mammograafia on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.

Varakult avastatud rinnavähk on paremini ravitav, võimaldab vajadusel kasutada rinda säästvaid operatsioonimeetodeid ning on tervenemise eeldus. Eestis kutsub haigekassa rinnavähi sõeluuringule naisi vanuses 50–62 aastat kahe-kolmeaastase intervalliga.

Haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialisti Kertu Eensaare teatel on mammograafiabuss peatselt saabumas Valga maakonda. Rindade uuringutele oodatakse sel aastal 1951., 1952., 1956., 1958., 1960., 1962. ja 1964. aastal sündinud ravikindlustatud naisi.

Mammograafiabuss peatub Valga haigla juures 7.–17. aprillini ning uuesti 6.–10. oktoobrini. Tõrvas tervisekeskuse juures on buss 21.–25. aprillini ja Otepääl tervisekeskuse juures 28.–30. aprillini.

Haigekassa on saatnud Valgamaa naistele ka meeldetuletavad kutsed rahvastikuregistris oleval aadressil. Kirju ei saa naised, kes eelmisel aastal on uuringul juba käinud.

«Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootamagi. Kui teie sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas ning teate, et teil võib olla probleemi rahvastikuregistrisse kantud aadressilt teatiste kättesaamisega, olge ise aktiivsed ja helistage Tartu Ülikooli kliinikumi,» selgitas Eensaar.

Registreerumisel kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kehtiva ravikindlustuse korral on uuring tasuta. Küsimuste korral saab teavet ka haigekassast.

Info

Rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda

.     Muutus rinna kujus või suuruses.
.     Valu või ebamugavustunne ühes rinnas
.     Tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas.
.     Nahapinna muutus, sissetõmme, kortsumine või liitumine aluskoega.
.     Naha värvuse muutus.
.     Rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme.
.     Eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses.

Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa

.     regulaarne enesekontroll,
.     mammograafia ehk rindade röntgenuuring,
.     rindade kliiniline kontroll ehk arstlik läbivaatus.

Tagasi üles