Militaarveoki ja dessantpaadiga sina peale ehk elamusmatk korravalvuritega

Riburada Kaitseliidu veoauto kasti ronides tekkis tunne, nagu oleksin immigrant, kes üritab üle piiri tõotatud maale saada. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Teisipäev. Keskpäev. Hulk Valga ja Valka politseinikke vinnamas end kaitseväe veoki kasti, et alustada teekonda Taheva valla suunas. Mina nende hulgas, küll mitte seadusesilmana. Kohe läheb lahti kaksiklinna ja lähiümbruse korravalvurite elamusmatk, mis teeb kummarduse südamenädalale.

Veoki kastis on inimesi rohkem kui pinkidel ruumi. Tuleb olla loov – mõnigi seadusesilm leiab sobiva istumiskoha lätlastele kaasa võetud päästevestikottide peal. Meeleolu on rõõmus, kõik on ootusärevuses. Päris huvitav vaheldus on tuttavaid nägusid, keda harjunud nägema enamasti mundris patrullimas, silmata hoopis teises keskkonnas, vabalt võtmas.

Algul sõit väga ei raputagi, kuid hirmuga mõtlen, et varsti on ees kurikuulus Võru tänava lõpp, kus teeaugud sõitjatel kopsu üle maksa ajavad. Mis tunne võib olla sealt üle sõita ilma igasuguste mugavusteta veoautokastis puupinkidel istudes? Tuleb tunnistada, et hirm oli asjatu, Kaitseliidu veok vurab aukudest üle nii, et ei saagi aru, kui juba käes Lüllemäe põik ja sealt läheb sõit ikka edasi, Taheva poole.