Hundid tegid olulist kahju

Huntide murtud lammas Viljandimaal

FOTO: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Mullu laekus keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 153 kannatanult kokku 203 taotlust. Hüvitist sai ka kolm kahjukannatajat Valgamaalt.

Kõige suuremad kahjustused olid seotud huntidega, kes jätkuvalt lambaid murdma kipuvad. Mullu murdsid hallivatimehed Eestis 647 lammast, nende saagiks langes aga ka vasikaid, koeri ja kodukitsi.

Pruunkarud rüüstasid Eestis 157 mesitaru ning murdsid ka mõne veise ja lambaid. Ilveste arvukus on keskkonnaameti andmetel Eestis langenud ning seetõttu pole need loomad olulisi kahjusid tekitanud.

Kokku hüvitas keskkonnaamet 2013. aastal suurkiskjate tekitatud kahjustusi 121 332 euro ulatuses.

Ohvriks üle poolesaja villakandja

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul murdsid hundid Valgamaal mullu kolmel kahjukannatajal kokku 60 lammast, enamiku neist ühel karjamaal Hummuli vallas. Pruunkaru ja ilvese tekitatud kahjudest Valgamaal teateid ei olnud. «Samuti ei ole ametile laekunud teateid tänavu aset leidnud murdmiste kohta,» kinnitas Talvi.

Kolmelt maakonna kahjukannatajalt laekus kokku neli hüvitamistaotlust, mis kõik ka rahuldati. Kokku maksti maakonnas kahjutasudeks välja 8400 eurot.

Jahimeeste sõnul, kellega Valgamaalane sel nädalal rääkis, on suurkiskjad maakonnas väga suur probleem. Erinevalt keskkonnaameti hinnangust, on nende kinnitusel siin ilveseidki palju. See vajutab tugeva pitseri just metskitsede arvukusele.

Kui jutt läks huntidele, kinnitasid nii Lüllemäe piirkonna kui Õru jahiseltsi liikmed, et neidki on. Oma nime all keegi neist aga hallivatimeeste arvukusest täpsemalt rääkima ei soostunud.

Arvukus tõusuteel

Enamasti on hundid siin jahimeeste andmetel küll läbikäigul, kuid samas on nende hinnangul ka siinse piirkonna võsavillemite arvukus tõusnud. Lube nende laskmiseks on aga vähe. Samas jäi sellel aastal osa lubatud huntidest laskmata.

«Huntide laskmiseks oli antud viis luba, kuid lumevaese talve tõttu lasti neid ainult kolm,» tõdes Valgamaa jahi- ja kalameeste ühistu juhataja Rein Rosenberg. Nimelt on lumeta raske jälgi ajada. Samas tõi ta välja, et ilveste laskmiseks oli maakonna jahimeestele eraldatud kaks luba ja need said ka ära kasutatud.

Kahjude tekkimise riski saab ennetusmeetmetega vähendada iga loomaomanik. Keskkonnaamet hüvitab 50 protsendi ulatuses kulutused, mis tehtud kahjustuste ennetamiseks. Mullu esitas ennetustööks tehtud kulutuste hüvitamiseks taotluse 21 põllumajandustootjat ning kulutusi hüvitati kokku ligi 28 700 euro ulatuses.

«Suurkiskjate tekitatud kahjustusest põllumajandus- või lemmikloomale peaks loomaomanik viivitamatult teavitama keskkonnaametit, kes hindab seejärel kohapeal kahju suurust. Kiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel,» selgitas Tõnu Talvi.

Tagasi üles