Ajakiri annab nõu nii tervise kui tehnika alal

Ajakiri 60+ Foto: Valgamaalane

Kuigi paljud haigused ei küsi vanust ja võivad tabada meist igaüht, tikuvad teatud hädad ligi aastate lisandudes. Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia osakond on koht, kus tavaliselt viibib samal ajal kaheksa kuni kümme vanemaealist patsienti, kes on kodus kukkunud ja luu murdnud.

Koos traumatoloogidega töötab seetõttu osakonnas ka sisearst Helgi Kolk, kes on spetsialiseerunud geriaatriale ehk vanemale eale iseloomulike haiguste ennetamisele ja ravile. Värskes ajakirjas 60+ kaardistame, millised terviseprobleemid sagenevad vanuse kasvades, ja toome lugejani, millised hädad on kõige sagedasemad vanuses 60–75 ja 75–95.

Kas tänapäeva raadioid, tolmuimejaid, laualampe ja triikraudu saab ise parandada? Kas nende parandada laskmine võib minna kallimaks kui uue ostmine? Kas osa uuest kodutehnikast on ehitatud nii, et neid ei saagi parandada, sest muidu ei ostetaks uusi?

Remondimees Tõnu Taal on oma kodus lugematule arvule tehnikavidinatele eluvaimu sisse puhunud ja kinnitab, et igat masinat on võimalik korda teha. Küsimus on üksnes hinnas. Kodumasinate müüja Avo Birk näeb oma töös iga päev, et 90 protsendil kodumasinate ostudest on määravaks hind ja leiab, et odav pole kvaliteetne. Ta annab ka nõu, mida erinevate kodumasinate soetamisel silmas pidada.

Värskest ajakirjast 60+ saab lugeda ka seda, kas vana külmik viiakse tasuta ära, kui uus on ostetud ja tulemas ning millised on nipid, mida silmas pidades saab oma koduse abimehega veel kaua koos toimetada.

Aprillikuu ajakiri 60+ nendib koos liiklusasjatundjatega, et eakaid liiklejaid tuleb üha juurde. Seekord keskendub 60+ jalgrattaga liikumisele ning eakatega juhtunud liiklusõnnetustele. Maanteeameti liiklusohutuse juhtivspetsialistid Diana Okas ja Solveig Edasi ning Lääne prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Sander Peremees kummutavad väärarusaamu ja vastavad küsimustele.

Miks peaksid jalgrattakiivrit kandma ka vanemad kui 16aastased? Miks pole helkurvest ratturitele kohustuslik? Sebra ei kaitse, miks? Autojuht ei näe pimedas mind, absurd, mina ju teda näen! Jalgratturid kihutavad kõnniteedel, on neil tõesti selleks õigus? Miks ei pane traagilised liiklusõnnetused meid ohutumalt käituma?

Oma sõna ütlevad sekka ka igipõline jalgrattur, 72aastane Rein Noodla Türi vallast ja liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Teame, et kindlustus on hea viis kaitsta end ja oma vara ebameeldivate ootamatuste eest. Küll on aga paljudele teadmata, et kaitset vajavad ka meie elus tähtsat rolli mängivad neljajalgsed, nii lemmik- kui ka kariloomad. Aprillikuu 60+ numbris selgitab seda teemat ERGO kindlustuse spetsialist Sergei Klenovski.

Küsitlus «Käsimüügiravimite valik ja mõjutajad» näitas, et enim ostetakse käsimüügist valuvaigisteid. Apteekrite hinnangul tuleb suur osa inimesi apteeki peavalurohtu ostma, unustades apteekrit teavitamast, millised kroonilised haigused neid kimbutavad ja milliseid ravimeid peavad nad iga päev võtma.

Paljud baasravimid ei sobi aga apteegi käsimüügis olevate valuvaigistitega omavahel kokku, pärsivad nende toimet või isegi muudavad baasravimi mõju olematuks.

Tallinna Kaarli apteegi juhataja proviisor Maija Tressum selgitab ajakirja 60+ aprillinumbris, et käsimüügis müüdavate põletiku- ja valuvastaste ravimite tõsiste kõrvaltoimete risk on suurem just üle 60aastastel ja suurte annuste üle ühe nädala kasutamisel.

Kõhukinnisus on soole tühjenemise sageduse vähenemine ning alati pole sellele selget põhjendust. Pärnu Keskuse apteegi juhataja Margot Lehari kirjutab ajakirja 60+ värskes numbris, et kõhukinnisust esineb kuni kuuel protsendil tervetel täiskasvanutel ja ligi 80 protsendil vanemaealistel.

Tragimatel on kindlasti aknalaudadel esimesed ettekasvatatud taimed oma uudishimulikud ninad mullast välja pistnud, kuid veel omajagu on aega selleni, mil koduaia kasvuhoonest või otse peenralt värsket kraami saab. Talvest maha jäänud väsimust aitavad selja taha jätta ning kevadväsimuse vastu tõhusat kilpi kasvatada pisikesed idud, mis on ühtaegu tavalised ja samas imelised.

Aprillikuu 60+ toob ära idude kasulikkuse ja toiteväärtuse ja nendib, et idandamine pole raketiteadus. Seega pole mõtet poes nende eest hingehinda maksta, sest idusid saab ise teha. Lugeja leiab ajakirjast vastuse, millist idu eelistada, sest idud pole vennad, maitsed on väga erinevad. Kirjas on ka retseptid. Idud sobivad enam-vähem igale poole, kuhu sisse või peale nad mahuvad.

Toiduainepakendilt pisikeses kirjas koostisaineid lugedes jääb tihti arusaamatuks, millega on õigupoolest tegemist, sest kirja pandud koostises on väga vähe toiduaineid. Kokaraamatute autor Sille Varblane pani aprillikuu 60+ tarvis ritta pika E-ainete rodu, kus on selgitatud, mis on mis ja millest tuleks hoiduda.

Värskest ajakirja 60+ numbrist leiab lugeja ka Kaja Kärneri kolumni. Rahvusringhäälingu ajakirjanik kirjutab surmast, mis kuidagi tulla ei taha. Nagu ta ise tunnistab, siis raadios ju surmast ei räägi, sest see on teema, millele mõtled omaette, loed raamatust või saad osa teatrietenduse kaudu. Õigemini kirjutab ta inimesest, kes on voodisse aheldatud ja elab teiste armust.

Lugeda saab ka vahvatest õmblustöödest, mida lapselapsega koos ette võtta ja muustki.

Ajakiri elukogenud inimesele jõuab Valgamaalase paberlehe tellijateni eeloleval laupäeval, 12. aprillil.