Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Talendikas noor mäesuusataja: minu eesmärk on jõuda tippu ja tahan teha kõik selle nimel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõige suuremat rõõmu võidust tundis Tormis enda sõnul pärast seda, kui sai astuda kõige kõrgemale pjedestaalikohale, olles võitnud paralleelslaalomi 4. aprillil Kanadas Whistler Cup´il.
Kõige suuremat rõõmu võidust tundis Tormis enda sõnul pärast seda, kui sai astuda kõige kõrgemale pjedestaalikohale, olles võitnud paralleelslaalomi 4. aprillil Kanadas Whistler Cup´il. Foto: Erakogu

13aastane Tormis Laine on Otepäält pärit poiss, kes perega kolm aastat tagasi Austriasse kolis ning nüüd mäesuusatamises mainekatel noortevõistlustel laineid lööb. Ka Tormise paar aastat vanem õde Tuule näitas mäesuusatamises head potentsiaali, seega sündiski otsus kogu perega Aust­riasse, mäesuusatajate jaoks tõelisse paradiisi, kolida. Sel hooajal tegi Tormis eri võistlustel 31 starti.

Kunas ja miks kolisite perega Austriasse?

«Kolm aastat tagasi. Minu soovi järgi kolisime ära, sest tahtsin suusatamisega midagi enamat teha, kui tingimused Eestis võimaldasid. Austrias elame väikeses Götzensi külas, Innsbrucki lähedal. Treenin poole tunni kaugusel kodust, asukoht on väga hea.»

Kas vanemate nõussesaamine oli lihtne?

«Tundus, et nemad olid kohe nõus, isa vähemalt. Usun, et ta oli valmistunud selleks, et üks päev küsin, kas võime ka ära kolida. Esimene aasta Austrias oli väga raske, koduigatsus suur. Aga kui suvel jälle Eestis ära käisin, oli teisel aastal Austrias juba palju kergem.»

Millises koolis sa Austrias käid?

«Otepää gümnaasiumis käisin ära neli klassi ja viienda olin juba Austrias. Mul on 18 klassikaaslast. Eesti koolidega võrreldes on seal vähem tuupimist, kombineeritakse koolis õpitut rohkem olukordadega, mis päriselus ette tuleb. Alguses rääkisin koolis inglise keeles, aga siis õppisin juba saksa keele ära.»

Kas sõpru oli Austrias lihtne leida?

«Mul on seal väga palju sõpru, sest mulle meeldib palju suhelda. Sõbrad on tulnud nii kooli kui mäesuusatamise kaudu.»

Mis Austrias Eestiga võrreldes rohkem meeldib?

«Austrias meeldib, et on mäed ja suusatamine ja ma tahan suusatamisega tegeleda. Eestis on mul aga sõbrad, kellega olen terve elu koos olnud. Austrias olles igatsengi kõige rohkem sõpru ja sugulasi taga.»

Kui kaua oled mäesuusatamisega tegelenud?

«Alustasin mäel käimist viie-kuueselt. Seitsmeselt hakkasin trennis käima. Eestis sai kõik alguse Munamäelt. Kui see kinni pandi, jätkasin Kuutsemäel. Kui õde läks kooli 1. klassi, oli seal kuulutus, et saab mäesuusatamise trenni minna. Õel tekkis kohe huvi ja ta läks. Sai ühe aasta ära käia, kui mina järele läksin.»

Millal aru said, et Eesti jääb sulle väikeseks?

«Siis kui hakkasime Austrias suusatamas käima, ikka nädal-kaks jutti.»

Mis mäesuusatamise juures kõige rohkem meeldib?

«Ettevalmistus suurteks võistlusteks. Treenid ja tead, mille nimel treenid.»

Kui tihti trenni teed?

«Mäel käin viis korda nädalas, aga iga päev teen juurde jõutrenni. Meil on kodus igasuguseid treenimisvahendeid, millega saab füüsilist vormi täiustada – näiteks tõstan hantleid.»

Kui oluline on mäesuusatamises, et füüsiline vorm oleks hea?

«See on kõige tähtsam asi üldse. Selles vanuses lähevad rajad väga pikaks. Need, kes ei ole jõudu teinud, ei jaksa seal lõpuni sõita, annavad poole raja peal alla. Pead olema väga tugev, et enda tehnikaga edasi minna.»

Kui mäest alla tuiskad, siis kus jõud kasuks tuleb?

«Nurkasid võttes, keskkoht ja jalad on kõige tähtsamad.»

Hirmu ka on, kui kiirused suureks lähevad?

«Hirmu ei ole, aga mulle meeldib võistluste eel väike ärevus.»

On sul õnnetusi ka juhtunud treenides või võistlustel?

«Ühe korra juhtus võistlustel – murdsin põlveliigese. Õnnetusi juhtub ikka sellel alal, aga võistlustel pead teadma ja usaldama korraldajaid, et rada on hea. Kui sõidad ise vabasõitu ja treenid, pead peaga mõtlema ja mitte lollusi tegema, et liiga ohtlikuks ei läheks.»

Kellega treenid, on sul oma treener välja kujunenud?

«See Austria Racing Camps on mu treeninggrupp, seal on erinevas vanuses sõitjad. Meil on kaks treenerit, kes vahetuvad. Treeneriga on mul väga hea klapp, suhtleme saksa keeles.»

Millal sa saksa keele selgeks said?

«Kohapeal õppisin ära.»

Kui raske on klapitada kooli ja treeninguid?

«Mul tuleb hetkel koolis kõik väga hästi välja ja tänu sellele saan ka endale suusatamas käimist lubada. Meil on iga päev kuus tundi ja mina lähen pärast neljandat tundi ära trenni. Õpetajad on selleks andnud oma nõusoleku.»

Mis on sinu mäesuusatamise lemmikala?

«Ma teen kõiki alasid. Selles vanuses tuleb kõike teha, et saaksid edasi areneda. Aga mulle meeldib kiirus, seega ülisuurslaalom (Super G) ja suurslaalom (GS). Lõbusam on erinevaid alasid sõita, mitte kogu aeg ühte ja sama teha.»

Millal tuleks spetsialiseeruda?

«Mõnel seda ei juhtugi, aga kes näitavad rohkem talenti ülisuurslaalomis, need võib-olla hakkavadki hiljem ainult sellele keskenduma. Aga see sõltub inimesest.»

On sul välja kujunenud ka lemmikkoht, kus sõita ja võistelda?

«Mulle meeldib Austrias, aga meeldis väga ka Kanadas, sest seal oli lihtsalt kogu Euroopaga võrreldes erinev maailm. Näiteks raja kõrval oli kohe mets. Austrias ei ole väga palju metsa seal üleval mägedes, sest need asuvad ju nii kõrgel.»

Milline senine võit kõige rohkem korda on läinud?

«Ma hindan neid kõiki väga, aga ilmselt hiljutine  FIS-Children võistlustel Whistler Cup´il paralleelslaalomi võit.»

Kas Eestis elades on võimatu mäesuusatamisel tippu jõuda?

«Võimatu ei ole miski, aga väga-väga raske oleks see küll.»

Kas sul on mäesuusatamises mõni eeskuju, iidol?

«Eks ikka ole, aga ma eriti palju ei vaata, et tahan saada selliseks nagu tema. Pigem tahan ise teha oma asju oma stiiliga.»

Milline su stiil on?

«Panen rohkem puusa maha kui teised ja mu stiil on rohkem võistluslik sõit.»

Kas puusa mahapanek on ohtlik stiil?

«Ütleme nii, et kui oled tugev, siis suudad seda teha ja kui suudad seda teha, siis oled kiirem. Minu vanuses ei ole neid palju, kes seda teha suudavad, aga samas on palju häid sõitjaid, kes on ka teistsuguse stiiliga sõites väga kiired.»

Konkurents sellel alal on tihe?

«Väga tihe, eriti Austrias, ja muidugi ka mujal välismaal. Kui oled lapsena tipus, siis on 50:50 võimalus, kas suudad ka täiskasvanuna tippu jääda. Enamik neist, kes lapsena olnud head, on seda ka suurena ja väike protsent on neid, kes on suurena olnud head ja lapsena pole.

Nii et igal juhul räägib see minu kasuks, et olen praegu hea, aga tuleb ikkagi edasi teha ega saa mõelda, et praegu olen tipus, ju siis olen suurena ka. Tuleb järjest rohkem treenida ja üha raskemaid treeninguid teha.»

Mis on su eesmärk?

«Eesmärk on tippu jõuda. See soov on kõigil ja kõik treenivad selle nimel.»

Võistled järgmisel aastal uues vanusekategoorias. Oled elevil ka?

«Võistlejad jäävad enam-vähem samaks, olen juba U14-s ka vanemate poiste vastu võistelnud. Need 1999. aasta poisid, kellega eelmisel aastal võistlesin, ootavad mind nüüd lihtsalt U16-s ees.»

Suurimad saavutused sel hooajal:

2014 Fis-Children võistlusel Whistler Cup U14 vanuseklassi võitja paralleelslaalomis 105 konkurendi ees,

2014 FIS-noortevõistlus Andorras Trofeu Borrufa – U14 vanuse­klassi võitja ülisuurslaalomis ja alpi kahevõistluses,

2014 Tirooli Landescupil Austrias slaalomi 5. koht U14 vanuseklassis. Landescupile pääseb võistlema nimelise kutse alusel piiratud arv kohalike klubide võistlejaid.

Allikas: Eesti Suusaliit

Tagasi üles