Metsaostjad petavad omanikke järjest rohkem

Kopsakas rahasumma, mida ebausaldusväärne kokkuostja lubab, võib järsult väheneda. Seega ei tasu esimese ettejuhtuva pakkuja sõnu uskuda. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Metsaomanikke tüütavad ja petavad viimasel ajal järjest tihedamini metsa kokkuostuga tegelevad firmad.

Näiteks metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Otepää kontorisse on sisse astunud mitu metsaomanikku, kes hädas neile «parimat hinda» lubavate metsamaa ja raieõiguse kokkuostjatega.

Praegu püüab ühistu aidata üht metsaomanikku, kellele pärast metsateatise tegemist tuli ahvatlev pakkumine, mis oli ühistu ennustatust 14 000 eurot kõrgem.

«Kui palusime pakkumist täpsustada, konkreetset pakkumist täpsete numbritega, vähenes pakkumine 6000 eurot,» kirjeldas metsameister Ray Raiesmaa. «Sel nädalal selgub, millised on lepingutingimused.»

Näiteks makstakse inimesele kogusummast 80%, ülejäänud 20% lubatakse juba hiljem metsamaterjali väljatoomise eest tasuda. «Enamasti öeldakse, et nii palju kahjuks ei tulnud ja raha jääb üldse saamata,» ütles Raiesmaa. «Selle õnge ei tasu minna.»

Rahanumbrid silme ees

Omanikud lähevad pakkumistega kaasa, sest müüjad lubavad suurt raha. «Pakutakse kosmilisi summasid, loomulikult lähevad omanikud selle peale välja,» nentis Raiesmaa. Ta lisas, et kui aga lepinguni jõutakse, on tingimused järsku muutunud.

Metsaomanikud peavad mehe sõnul mõistma, et nende mets on väärt täpselt nii palju, kui sealt välja veetakse. «Seega peab omanik saama nii palju raha, kui puitu jõuab saeveskisse,» rõhutas Raiesmaa. Sellest lähevad veel maha ülestöötamiskulud. Mõnda ostjat võib nimetada lausa liigkasuvõtjaks, kui peale ülestöötamiskulude võetakse vahelt umbes 4000–5000 eurot.

On olnud juhuseid, kus lepingu sõlmimisel kirjutab inimene alla kolmeküljelise lepingu viimasele lehele. Notari juurde jõudes on keskmine leht vahetatud: sinna on kirja pandud hinnad ja puidukogused, mis metsaomanikule uudiseks. «On elementaarne, et alla kirjutatakse lepingu igale lehele,» rõhutas Raiesmaa, kuidas sellist pettust vältida.

Metsa tegelik väärtus õnnestub paika panna, kui metsaomanik läheb ühistusse või metsakonsulendiga nõu pidama. Niimoodi saab aru, milliste metsaostjate pakkumised on mõistlikud.

Tausta uurimine

Raiesmaa sõnul tasub vaadata, kui kaua metsaostufirma tegutsenud on. Siiski ei saa sellele alati kindel olla. «Ma ei nimeta nimesid, aga on üks ettevõte, mis reklaamib, et on tegutsenud kümme aastat. Tegelikult on see riiulifirma, mis aasta aega ja kuuldavasti ebaausalt tegutsenud.» Kindlasti tasub ettevõtte tausta uurida, näiteks internetist.

Samuti võiks firmalt küsida, kas see maksab omanikule metsamaterjali väljatoomise eest. «Siin on üks konks: ettevõtet peab siis väga usaldama. Andmetega on ju võimalik väga edukalt manipuleerida.»

Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud tegutseb Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal. Metsaostjate vahel on konkurents tihedaim Valgamaal, eriti ei jää alla ka Pärnumaa.