/nginx/o/2014/04/28/2990610t1h2002.jpg)
Lõuna prefektuuri motopolitseinik Ove Saar manitseb tsiklimehi turvavarustuse pealt mitte kokku hoidma.
Motopolitseinik manitseb liiklejaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuulsin kord üht tabavat ütlust, et mootorratturid kohtlevad oma tsiklit kui kulda, aga oma kehaga käivad sõitu minnes ümber kui vanarauaga,» rääkis Ove Saar. «Linnatänavatel sõites võib üksjagu näha neid noori rattureid, kel seljas tavaline dressipluus või jakk ning kintsusid katavad teksad või suisa lühikesed suvepüksid. Ainuüksi sellist »kevadist tsiklimeest« vaadates tuleb kananahk ihule,» sõnas motopolitseinik.
«Hullem sellest on vaid politseinikele paistev reaalne vaatepilt avariipaigalt, kus sellise riietusega rattur asfaldil lohisedes oma viimsegi naha seljast ära on andnud. Kusjuures, pealtnäha kangemast kangast teksariiegi rebeneb asfaldil lohisedes seljast esimese meetriga,» lisas Saar.
Tsiklimeest kaitseb sellises olukorras vaid spetsiaalne turvariietus.
Möödunud aastal juhtus Eestis mootorratturite osalusel 104 liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 89 mootorratturit. Nende sõidurõõm niigi napist motohooajast jäi üürikeseks ning ühtlasi jäid sellest neile halvad mälestused läbielatud õnnetuse näol.
«Et tsiklimeestele sõidurõõmu pikemaks ajaks jaguks, soovitan kõigil enne sadulasse istumist meelde tuletada pika talvega rooste läinud sõiduvõtted, oma tsikkel korda seada ja korralikud rehvid raudhobule alla panna. Ja mis kõige olulisem – muretseda endale turvaline varustus,» rõhutas motopolitseinik.
Milline on mootorratturi turvaline varustus?
* Hüppeliigesekaitsega saapad ja kindad. Saapad vähendavad vigastuste raskust, kui jalg peaks kukkudes asfaldi ja ratta vahele jääma. Tavalised ketsid lendavad õnnetusse sattunud ratturi jalast otsemaid minema ja võib kindel olla, et jalavigastused ei jää tulemata.
Ka kindad on olulised kaitsevahendid, kuna kukkudes paneb inimene alati instinktiivselt käed ette. Kasutada võiks mootorratturitele mõeldud ilmastikukindlaid kindaid, mis hoiavad kukkudes ära suuremad vigastused.
* Hõõrdumiskindlast materjalist riided, mille sisse ehitatud vähemalt põlvekaitsmed, küünarnukikaitsmed, õlavööndi kaitsmed ja seljakaitse. Kui riietuse sisse seljakaitset ehitatud ei ole, võiks tõsiselt kaaluda selle eraldi ostmist. Ka müüakse spetsiaalseid kaitseveste, kus on kõik kaitsmed küljes.
* Silmi kaitsva visiiriga ja sobivas suuruses kiiver. Erinevate tsiklitega sõites kasutatakse täiesti erinevaid kiivreid. Igal juhul on aga kindel lähtuda printsiibist, et kui ka kiiver ja tsikkel kokku ei passi, on parem ükspuha milline kiiver, kui motomehe raudkübar üldse pähe panemata jätta.
Peavigastuste saamiseks ei pea ratta kiirus olema üldse suur. Piisab ka lühikesest distantsist, keskmisest kiirusest ja külili läinud tsiklist, et saada väga tõsiseid peavigastusi.
* Riietus võiks olla erksavärviline, sest kahel rattal liikleja on sageli liikluses teistele raskemini märgatav. Abiks on kõikvõimalikud helkurvestid, -paelad ja -vööd.
«Peamine on, et ükski tänane või tulevane tsiklimees ei tohiks turvavarustust soetades ülemäära kokku hoida, sest kulda väärt tsikli kõrval on kõige hinnalisem ikkagi sadulas istuja tervis ja elu,» pani motopolitseinik tsiklimeestele südamele.