Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Piirivalve manitseb veekogudele minejaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Karu
Copy
Veekogule minnes tuleb kindel olla, et kõigile on olemas vajalikud päästevahendid.
Veekogule minnes tuleb kindel olla, et kõigile on olemas vajalikud päästevahendid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Piirivalvurid, kes hättasattumisel teile appi tõttavad, tuletavad navigatsiooni ja puhkuste hooaja eel teile meelde mõningaid põhitõdesid, mis võivad talve jooksul ununenud olla,» ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaja Grak.

Veekogule minnes tuleb kindel olla, et kõigile on olemas vajalikud päästevahendid. Vastavalt seaduses sätestatule peavad need olemas olema, piirivalvurid aga soovitavad päästevesti kohe veele minnes selga panna. On neid, kes arvavad, et see on ebamugav, kuid õnnetuse juhtudes on hea, kui vest on kohe seljas, sest õnnetusse sattudes ei pruugi jääda aega ega olla enam võimalust selle otsimiseks ja selga panemiseks.

«Mootori jõul liikudes soovitame juba väljasõidul kütusevaru kriitiliselt hinnata, et oleks kindel ka sadamasse tagasijõudmine. Ilmselt ei soovi keegi jääda merelainete meelevalda ja abi oodates teadmata suunas triivima jääda,» rõhutas Grak.

Navigatsiooniseadmed on välja mõeldud kindlal eesmärgil ja nende kasutamine tuleb endale selgeks teha. Merepäästejuhtumitest rääkides tuleb üsna sageli ette, et näiteks madalikule sõitmine oli tingitud navigatsiooniveast.

«Kui olemas raadioside seadmed ning nende kasutamise õigus ja oskus, soovitame need hoida sisselülitatutena. See annab meile kiire võimaluse teiega ühendust võtta, kui mereseirega tuvastatakse teie lähenemine madalikule,» rääkis Grak.

«Kui mereside vahendit kasutades annate aga teada oma õnnetusest ja kutsute abi, jõuab see teave ka teiste veesõidukiteni, kes vastavaid sidevahendeid kasutavad ning abi võib õige lähedalt ja kiiresti saabuda,» lisas ta.

Piiriveekogudele minnes on olulisimad asjad, mida üldistele turvanõuetele lisaks meeles pidada, et vaja on teada riigipiiri (ajutise kontrolljoone) kulgemist ning piiriveekogule minek ja sealt tulek tuleb registreerida lähimas kordonis.

Nii merele kui ka piiriveekogule minnes on oluline jälgida ilmateadet, et olla kursis võimalike muudatustega ning end asjatult ohtu mitte seada – prognoosi kohaselt tugevnev tuul või lähenev äike peaks mõtlema panema.

Kuigi merel on lubatud väike joove, soovitavad piirivalvurid merele minna ja seal olla kainena. Lubatud piiri tajumine võib osutuda keerukaks ja joobeseisundis on oht teha mõtlematuid otsuseid või käituda tavapärasest erinevalt. «Varasemaid aegu meenutades on tuua kurvad näited, kus joogise peaga on mindud paadist ujuma ja see on kahjuks jäänud viimaseks ujumiseks,» lisas pressiesindaja.

Kodust pikemaks ajaks lahkudes on alati hea, kui käepärast on laetud akuga mobiiltelefon, sest see annab võimaluse abi kutsuda. Kui olete hätta sattunud ja oma täpset asukohta ei tea, siis võib abi olla teie asukoha positsioneerimisest mobiiltelefoni abil.

Lisaks sellele, et telefoni kaasa võtate, soovitavad piirivalvurid lähedastele ka öelda, kuhu ja umbes kui kauaks lähete. Kui te lubatud ajaks tagasi jõudnud ei ole, annab see lähedastele aimu, et võite abi vajada ja nad asuvad tegutsema.

Piirivalveosakonna arendusbüroo merehaldustalituse juhataja René Allik juhib tähelepanu, et kui te olete kõigele eelnevale mõelnud, vastavalt käitunud, kuid siiski juhtub midagi sellist, et vajate abi, on vaja sellest võimalikult kiiresti teada anda.

«Tallinnas asuva mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskusega (JRCC – Joint Rescue Coordination Center) saab ühendust helistades telefonil 619 1224, Kuressaare merevalvekeskuse (MRSC – Maritime Rescue Coordination Center) telefon on 454 9700, mõlema keskusega saab ühendust ka VHF kanalitel 16 ja 69,» ütles Allik.

«Kui neid numbreid ei ole meeles või telefoni mälus ja raadiotki ei ole käepärast, siis võib helistada hädaabinumbril 112. Hädaolukorras on iga minut kriitilise tähtsusega ja seepärast on oluline oma olukorrast võimalikult kiiresti teda anda. Kui olete ise suutnud olukorra lahendada või lähedusest abi saabunud, andke eelnevalt valitud numbril teada, et te abi enam ei vaja,» soovitas Allik.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul on enne aktiivse suvise navigatsioonihooaja algust 28. aprilli seisuga registreeritud 27 otsingu- ja päästeoperatsiooni. Abi on vajanud 147 inimest, neist 104 on päästnud piirivalve, 37 on ise pääsenud ning kahjuks on viis inimest hukkunud ja üks siiani teadmata kadunud.

Tagasi üles