Võidupüha paraadil Valgas marsivad ka Läti üksused

Võidupüha paraad oli kolm aastat tagasi Tartus, seejärel oli see Pärnus, läinud aastal marsiti Haapsalus. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Juunikuisel võidupüha paraadil Valgas ja Valkas osalevad ka Läti üksused. Pidustused algavad hommikul võidutule läitmisega Valgas Vabadussõja ausamba juures.

Valga on võidupüha tähistamise kohana tänavu tugeva märgilise tähendusega.

«Möödub 95 aastat Vabadussõja murrangulistest, sümboli tähenduse omandanud lahingutest, milleks kindlasti nii Paju lahing kui võidupüha sünni toonud Võnnu lahing olid. Peale selle annab lätlastega korraldatav paraad selge märgi meie möödaniku kui ka tänapäeva sõjalisest ühtsusest, relvavendlusest,» selgitas major Tanel Rütman Kaitseliidu avalike suhete osakonnast.

Kui tehniliselt hinnata, siis Valgas on paraadi Rütmani sõnul korraldada oluliselt lihtsam kui mõnes teises Eesti maakonnalinnas. «Ilmselt pole ka üheski teises Eesti linnas sellist võimast rakurssi paraadirivile, nagu saab selle Valga kiriku tornist,» lisas ta.

Valgale hea

Major Meelis Kivi Valga militaarpargist rõõmustab, et paraad on sel korral siin. «Eesti ei ole ainult Tallinn, mis kipub niimoodi olema. Ka Valga on Eesti linn,» lausus ta. «Paraadiga ei tooda siia ainult vormikandjaid, vaid tulevad ka need, kes ehk Valgat alles avastavad. Paljud satuvad Valka esimest korda ja vaatavad, et Valga ei olegi nii halb, inetu ja väike, kui seda kiputakse teinekord ette kujutama.»

Võidutuli sünnib nagu ikka eelmisel päeval noorte kotkaste muistsel viisil süüdatud muinastulest ja Eesti sõjameeste Tori mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustulest.

Kuna tänavune aasta on üldlaulupeo aasta, liitub võidutulega ka võidupüha ajal Valgas viibiv laulupeotuli. Vabadussõja ausamba juures ühendatakse kolm tuld võidutuleks, mille hiljem paraadil saadab vabariigi president laiali kõigisse maakondadesse, kust neist juba hiljem süüdatakse kohalikud jaanituled.

Vabadussõja ausamba juures antakse kätte ka võidutule medalid tänavustele tuletoojatele. Nendeks on sel aastal igast Kaitseliidu malevast abielupaar või elukaaslased, kes on aktiivsed Kaitseliidus ja naiskodukaitses. Seal kõneleb ka peaminister – sel aastal vastne riigijuht Taavi Rõivas.

Võidupüha üritused jätkuvad jumalateenistusega EELK Valga Jaani kirikus.

Võidupüha tähtsaim osa on paraad, mis algab Kesk tänaval presidendi saabumisega kell 11.

Paraadiks on üles rivistatud üle 1300 inimese. Eestit esindavad Kaitseliidu Valgamaa, Võrumaa, Põlva, Tartu, Järva, Sakala, Tallinna, Harju ja Alutaguse maleva, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üksused.

Lätist 300 marssijat

Läti osaleb paraadil kaheksa rühmaga, kokku 300 inimesega. Samuti on paraadil kohal Vabadussõjas Eesti poolel võidelnud riikide Soome, Taani, Rootsi ja Ühendkuningriigi liputoimkonnad.

Kui ilm on hea, lõpetab paraadi NATO hävitajate ja Eesti õhuväe lennuvahendite ülelend.

Paraadilt siirduvad üksused rivikorras kaitseväelisele jalutuskäigule marsruudil Kesk tänav – Raja tänav – Riia tänav – Lugaži park, kus üksused veel kord rivistuvad.

Inimesed saavad jälgida nii paraadi kui jalutuskäiku, samuti paraadi lõpul avatavat sõjatehnikanäitust Eesti-Läti piiril Raja ja Riia tänava ühinemiskohal.

Võidupüha paraadi näeb Valgas teist korda, viimati oli see piirilinnas 1999. aastal.

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.