Tööinspektsioonile saabus ühe tööandja küsimus seoses töötajate koolituse ja katseajaga.
Katseaja rakendamine tekitas küsimuse
6. mai 2014, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seoses töömahu suurenemisega värbame uusi klienditeenindajaid, kes läbivad vahetult töösuhte alguses seitsmenädalase koolituse, mille jooksul nad töölepingu järgseid ülesandeid veel ei täida,» selgitas küsija tausta.
«Varasem kogemus näitab, et koolituse ajal ei avaldu töötaja oskused/sobivus ametikohale. Kas võib rakendada klienditeenindajatele neljakuulist katseaega alates eelpoolmainitud koolitusperioodi lõppemisest ehk alates momendist, kui uued töötajad hakkavad reaalselt iseseisvalt töölepingu järgseid ülesandeid täitma?» oli tööandja küsimus.
«Tööandja ja töötaja peavad arvestama, et töölepingu seadus eeldab, et kui isik asub tegema tööd, mille eest on ette nähtud tasu, on temaga alates tööle lubamise hetkest tekkinud töösuhe,» selgitas tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.
Ta lisas, et kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja lühemas kestuses või selle ärajätmises, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt automaatselt neljakuulist katseaega tööle asumise päevast arvates. «Seega peaks töötaja väljaõpe toimuma katseajal ehk tööle asumise esimesel neljal kuul. Kuna töösuhe on tasuline, on tööandja kohustus maksta töötasu arvates tööle asumise päevast,» ütles Mustkivi.
Tööandja soov rakendada katseaega alles pärast koolitusperioodi lõppemist ei ole juristi kinnitusel kooskõlas katseaja kohaldamise põhimõtte ja eesmärgiga.
«Kuna tööandjal on ette nähtud seitsmenädalane koolitusaeg, mil tööülesandeid ei täideta, peab ta arvestama, et töötaja tervise, oskuste, teadmiste, isikuomaduste ja võimete vastavuse hindamine tööprotsessis on võimalik katseaja ülejäänud aja ehk kahe kuu jooksul arvates tööle asumise päevast,» lisas jurist.