Kriisiõppus paneb koostöö proovile

6. mail õppusele „Kilp“ eelnenud tsiviill-militaar koostöö seminaril tutvustasid riigikogu liige ja riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ning siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont laiapõhjalise riigikaitse põhimõtteid. Foto: Lõuna päästekeskus

Kaitseväe Kevadtormi ajal toimub Lõuna-Eesti regionaalne kriisiõppus, kus pannakse proovile tsiviil- ja militaarjõudude koostöö.

Lõuna päästekeskuse 15. ja 16. mail korraldatava kriisireguleerimise staabiõppuse Kilp stsenaarium lähtub kaitseväe õppusest Kevadtorm ning sellel imiteeritud tegevuskeskkond on sama, mis kaitseväe õppusel. Riigikaitselise õppuse ja kriisireguleerimisõppuse üheaegsel läbiviimisel harjutatakse staapide koostööd ja infovahetust, millele sõjaolukord seab kõrgendatud nõudmisi.

«Samal ajal kui kaitseväelased kaitsevad riiki sõjaliselt, on vaja ühiskonnas jätkuvalt tagada igapäevast turvalisust ning vajadusel kaitsta elanikkonda ka sõjategevuse ning selle tagajärgede eest,» ütles Lõuna päästekeskuse juht ja regionaalse kriisikomisjoni esimees Margo Klaos.

«Pääste regionaalne staap korraldab õppusel päästeteenuse osutamist sõjategevuse tingimustes ning koordineerib asutuste koostööd elanikkonna kaitsmisel,» lisas ta.

Õppuse üldjuhi, päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Arvi Uustalu sõnul tuleb õnnetusjuhtumite või muude probleemide lahendamisel arvestada piirkonnas toimuva sõjategevusega, mis seavad pääste, politsei ning teiste tsiviilasutuste reageerimisele ja tegevusele eritingimusi ning piiranguid.

«Kõige olulisem on Kevadtormi militaarstaapide ning Kilbi pääste regionaalse staabi vaheline toimiv infovahetus,» ütles Arvi Uustalu. «Ainult seeläbi on võimalik elanikkonna kaitse planeerimisel arvesse võtta sõjaajast tulenevaid eripärasid ja tagada efektiivne laiapõhjaline riigikaitse.»

Õppuse Kilp käigus mängitakse läbi pääste-, demineerimis- ja korrakaitsesündmuseid ning laiaulatusliku evakuatsiooni läbiviimine, mis nõuavad tsiviilasutuste koordineeritud koostööd kaitseväe ning Kaitseliiduga.

Osalejatel tuleb tegeleda muu hulgas ka elanikkonna teavitamise ning juhiste andmisega. Kõik tsiviilasutused peavad ühtlasi hindama kriisiolukorra ja sõjaliste operatsioonide mõju oma tegevusvaldkonnale, tsiviilelanikele ja elutähtsatele teenustele.

Õppuse eel toimus Tartus tsiviil-militaarkoostöö seminar, kus Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja siseministeeriumi esindajad tutvustasid laiapõhjalise riigikaitse põhimõtteid. Seminaril käsitles Lõuna regionaalne kriisikomisjon ka tsiviilasutuste ülesandeid sõjaaja tingimustes.

Lisaks päästeametile osalevad õppusel siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitsei, riigikantselei, terviseamet, Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, maanteeamet ja maavalitsused ning kaitsevägi ja Kaitseliit.