Endised vallavolinikud jäid riigikohtu toetuseta

Otepää abivallavanem Margit Prede ja vallajuht Kuldar Veere veebruarikuisel istungil, kus vastasleer teataski, et Veere on volinikke palgale võtnud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis rahuldamata otepäälaste Silver Eljandi ja Urmas Kuldmaa kaebuse.

Endised Otepää volikogu liikmed Eljand (VL Otepää) ja Kuldmaa (IRL) kaebasid edasi aprillikuise vabariigi valimiskomisjoni otsuse, kus oli kirjas, et kuna sisuliselt töötasid mõlemad vallale, peaksid nad volikogust lahkuma.

Eljand ütles, et on endiselt pettunud Eestis kui õigusriigis. «Kui lähen aitama, tuleb välja, et see on kuritegu. Sisuliselt ongi kuritegu, kuna mulle on pandud karistus: olen volikogust välja visatud. Iga inimene saab aru, et lastele riietusruumis ahju kütmine ja treppide lumest koristamine ei ole ju võimu kuritarvitamine.»

Kuldmaa, kes jätkab tööd valla heakorraspetsialistina, lausus, et riigikohtu otsust ei ole sobilik kommenteerida.

«Ju see ongi meie vabariik. Valimiskomisjon on siis meil saanud tugevama võimu kui riigikohus. Kui valimiskomisjon tahab midagi otsustada, siis otsustabki. Ma saan aru, miks inimesed siit (Eestist – M. V.) ära lähevad,» lisas ta siiski.

Valimisliidu Meie Kodu liikmed Siim Kalda, Martin Teder ja Tanel Ojaste tahtsid veebruaris, et Kuldmaa ja Eljand lahkuksid volikogust, sest nende ja valla vahel sõlmitud käsunduslepingud olevat töösuhet varjanud.

Eljand asendas Apteekrimäel haigestunud töötajat Raimo Peernat ja Kuldmaa oli heakorraspetsialisti ametis.

Valla valimiskomisjon leidis, et ei ole pädev hinnangut andma. Seejärel esitas Kalda kaebuse maakonna valimiskomisjonile valla komisjoni otsuse kohta. Maakonna komisjon jättis selle rahuldamata. Hiljem saatis Kalda kaebuse vabariigi valimiskomisjonile, kes aga kaebuse rahuldas.

Vastaspool rahul

Siim Kalda oli eile rahul, et riigikohus Kuldmaa ja Eljandi kaebust ei rahuldanud. «Riigikohus kinnitab, et vallavanem Kuldar Veere ning volikogu liikmed Silver Eljand ja Urmas Kuldmaa on sõlminud ebaseaduslikke lepinguid, et varjata töösuhet,» sõnas ta. «Tema (Veere – M. V.) peaks vastutama. See rikkumine on piisavalt tõsine, et ta tagasi astuks.»

Kalda lisas, et ei usu, et Veere seda teeb. «On selline mulje jäänud. Tema stiil on pigem selline: ta ei põhjenda oma otsuseid, lihtsalt teeb ega kuula ka teisi.»

Veere ütles, et menetlus ei puuduta teda kui vallajuhti. «Otse loomulikult olin teadlik lepingute sõlmimisest. See, kas selliste lepingute pooled võivad olla volikogus, ei ole vallavanema, vaid valimiskomisjoni otsustada.»

«Keda see siis puudutab? Raske, kui inimene ei taha vastutada,» lausus opositsiooni kuuluv reformierakondlane Aivar Nigol.

Veerel on kahju, et riigikohus ei ole arutanud lepingute sisu, vaid piirdus sellega, kas valimiskomisjonidel on üldse õigus lepingute sisu hinnata.

Vabariigi valimiskomisjoni otsuse taga näeb ta ka isiklikke põimunud suhteid, näiteks on juristid teineteisele tuttavad juba ülikooliajast.

«Silver Eljand ja Urmas Kuldmaa kutsuti vabariigi valimiskomisjoni koosolekule. Nad küll sinna ei läinud, aga samas oli juba eelmisel päeval läbi Reformierakonna teada, et valimiskomisjon tunnistab need asjad (käsunduslepingud – M. V.) töölepinguteks,» rääkis ta.

«See koosolek olnuks vaid formaalne. Otsus oli tehtud juba enne. Ma ei ütle, et otsus on vale, aga kui tegemist on kaalumisotsusega, siis sõpruskondlikud suhted võivad saada määravaks,» ütles Veere. «Halb, et see jäi ühe komisjoni hinnanguks.»

Võtab nõutuks

«See võtab nõutuks. Kurb, kui omavalitsuse esindaja sellist asja väidab. Kui näeme igal pool mingeid seoseid, siis on see kurb,» sõnas Nigol.

Ka vabariigi valimiskomisjoni meedianõunikku Kristi Kirsbergi üllatab Veere arvamus.

«Umbisikuline süüdistamine on äärmiselt kahetsusväärne,» ütles Kirsberg, rõhutades, et riigikohus hindas ka lepingute sisu.

Vabariigi valimiskomisjon on Kirsbergi kirjeldusel kollegiaalne, seitsmeliikmeline organ, kelle üheks töövormiks on koosolek, kuid koosolekule eelnebki ettevalmistav töö.

Kui komisjon kaebust läbi vaatab, siis töötatakse sekretariaadi ettevalmistatud materjalide põhjal, millega komisjoni liikmed on tema sõnul «loomulikult tutvunud».

«See ei tähenda, et komisjon teeks otsuse juba enne koosolekut,» rääkis ta, märkides, et enne otsuse langetamist eelnes kuu aja pikkune järelevalvemenetlus. «Selgitusi küsiti nii asjaosalistelt kui seaduste tõlgendamise kohta sise- ja justiitsministeeriumilt.»