Sangaste vallas Restu karjääris tuli hiljuti päevavalgele mammutihammas.
Mammutihamba leidja: see nägi välja nagu kivi ja samas nagu puit
«Nii palju kui olen inimeste reaktsioone kuulnud, siis on see, et mammutihammas leiti, neile midagi väga uut ja põnevat,» ütles Eve Rannamäe Tartu Ülikooli arheoloogiaosakonnast hamba kohta, mis Sangastes välja tuli. «Ei olda kursis, et selliseid leide on ka varem olnud. Kindlasti on see aga harv leid.»
Säilmeid mammutitest on Eestis sadakonna aasta jooksul välja tulnud 30 ringis. Osa neist on muuseumides aja jooksul kaotsi läinud, praeguseks on umbes kümme alles jäänud.
Märke mammutitest on leitud kogu Eestist. Suurem tõenäosus mammutite säilmeid leida on siiski Lõuna-Eestis, mida Rannamäe põhjendab ürgorgudega, kus mammutisäilmed ei peaks kiiresti hävinema. Peale orgude võivad säilmed lagedale tulla kaevandustes, nagu ka viimasel juhul.
Rannamäe võttis leidjalt mammutihamba vastu ja üritab seda konserveerida. Seejärel läheb haruldane leid Tartu Ülikooli loodusmuuseumile. Sangastest leitud mammutihammas on pärit ilmselt viimasest jääajast.
Tuli välja karjäärist
Mammutihamba leidis Eesti Rahva Muuseumi giid-muuseumipedagoog Ave Kikas, kes nägi seda Restu karjääris, kuhu maatöid tehes teistega kivide järele läks.
«Ühe hunniku juures oli põnev kivi moodi asi. Me ei läinud seda kohe vaatama, sest oli vaja kive sorteerida ja autokasti laadida,» meenutas Kikas.
Kui naine seda hiljem lähemalt vaatas, näis see talle neerukujuline, oli raske ja veidra mustriga. «Võõristust tekitaski, et see nägi välja nagu kivi ja samas nagu puit, isegi luu.»
Samuti murdus äsja leitud mammutihammas väga kergelt kaheks tükiks. Hamba sisepind meenutas luu struktuuri. Kikas viis hamba näha Eve Rannamäele, enne aga jõudsid sellele pilgu peale visata ka sõbrad-tuttavad. «Hästi lahe tunne oli seda leida. Selgus, et neid ei olegi meil palju avastatud,» tõdes Kikas.
Polnud esimene leidja
Naine on kindel, et keegi oli mammutihamba leidnud enne teda, sest see oli kividest eraldi tõstetud.
«See, kes seda tegi, ei olnud ära tundnud, et tegemist on millegi põnevaga. Siis hammas katki ei läinud, aga väliskeskkonna, päikese ja tuule mõjul see juhtus,» lausus Kikas, lisades, et nüüdseks on leid juba kolmeks murdunud.
«Ehk tuleb välja inimene, kes esimesena hamba leidis. Mida rohkem sellistest põnevatest asjadest teame, seda enam võib neid leide juurde tulla. Mul oleks hea meel, kui inimesed põnevat märkaksid,» sõnas ta.