Mänd rändab muuseumisse

Laatre ristimänd. Võimalik, et vanim teadaolev ristipuu Eestis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tõlliste vallas Laatre-Õruste maantee ääres on iseäralik puu – ristimänd. Et eriline mänd ei häviks, on see plaanis tuua Eesti Rahva Muuseumi ja seal konserveerida.

Eesti Rahva Muuseumi produtsendi Viljar Pohhomovi sõnul on tegemist hindamatu kultuurimälu sümboliga ja puu tuleb tulevastele põlvedele säilitada. «Spetsialistide arvates on aga puu olukord väga vilets. Sisuliselt võib iga tugevam tuulehoog selle murda,» lisas ta.

«Et puud säilitada, püüame ta maha võtta ja Tartusse tuua. Tööd on plaanis teha juuni esimesel poolel. Teisaldamise metoodika ja teostuse korraldab ArborEst. Nendel meestel on suur kogemus kaitsealuste puude ja parkidega. Plaanide kohaselt ehitatakse puu ümber konstruktsioon, mis võimaldab ta vigastamatult langetada ja Tartusse transportida,» selgitas Pohhomov.

Tartus toimuvad uuringud, mille järel puu konserveeritakse. «Ristimändi on kavas eksponeerida Eesti Rahva Muuseumi uues püsiekspositsioonis. Oleme kindlad, et korralikes säilitustingimustes jääb puu püsima aastasadadeks ja saab väärika uue kodu,» avaldas Pohhomov veendumust.

Kohalike suus kannab Laatre mänd nime «ristipettäi». Kuivanud puu välimuse muudavad eriliseks surnute mälestuseks tüvesse lõigatud ristid. Ristid katavad tüve ümberringi rohkem kui nelja meetri kõrguseni. Eesti kaardikeskuse andmetel oli 2001. aastal puu kõrgus 27 meetrit.

Laatre ristipettäi kohta on esimene teadaolev kirjalik ülestähendus folklorist Matthias Johann Eiseni 1920. aastal ilmunud raamatus «Esivanemate ohverdused». Puu on üks paljudest ristimändidest Eestis, ent teiste tänaseni säilinud ristipuudega võrreldes võib Laatre oma pidada ehk kõige auväärsemaks, sest ta võib olla neist vanim. Ka pole Eestis teada ühtegi teist puud, mille koorde oleks kohalike mälestuseks nii palju riste lõigatud.