Büroojuht tõi välja korruptsiooniohtlikud ametid

FOTO: www.korruptsioon.ee

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on korruptsioon valdkond, millega tuleb tegeleda igal pool.

«Arvan, et Eestis on korruptsioon probleem nagu igas teises Euroopa ja maailma riigis,» ütles Ombler. «On väga hea, et riik toetab sellega tegelemist, mis on äärmiselt oluline, sest meedia kajastab väga detailselt neid sündmusi, mis võivad viidata mingil määral korruptsioonile,» lisas ta.

Olukorra parandamiseks tuleks valitsusasutustel, ministeeriumidel ja nende allasutustel leida Ombleri sõnul jõud ja tahtmine, et korruptsioonivastasesse strateegiasse 2013–2020 sisse kirjutatud plaanid ja tegevused Eestis korruptsiooni vähendamiseks saaks ellu rakendatud. Olukorra paremaks muutmisel saab tema sõnul igaüks midagi ära teha.

Kahe aasta jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjade põhjal saab Ombleri sõnul öelda, et üks osa korruptsiooniohtudest on seotud ametikohtadega, mis asuvad kohalikes omavalitsustes, seda eriti omavalitsuste juhtide kui ka raamatupidajate osas.

«Teine osa on see, mis puudutab õppeasutuste direktoreid ja majandusega tegelevate inimeste ametikohti, kolmas on järelevalvealane tegevus riigiasutustes ja avalikus sektoris,» selgitas Ombler. «Need on sellised ohtudega seotud ametikohad, kus libastuda kerge ja kus kindlasti aitaks probleemi vähendada, kui asutustes pöörataks rohkem sellele probleemile tähelepanu,» sõnas ta.

Näiteks tõi Ombler Põltsamaa ametikooli direktori, kes kooli varade eest lasi soetada endale koju vannituppa santehnikat; samuti Otepää gümnaasiumi direktori, kes omastas kooliruumide väljarentimisel saadud raha ning soetas kooli raha eest esemeid, mille ise omastas, seda kõike kokku ligikaudu 12 000 euro väärtuses.

«Mitte ainult kohalikes omavalitsustes või õppeasutustes ei või aset leida korruptsioon, vaid ka mujal. Näiteks kohtulahendini jõudnud kriminaalmenetlus, kus pankrotihaldur mõisteti süüdi selles, et pankrotimenetluste käigus omastas ettevõtete raha kokku enam kui 40 000 euro väärtuses,» lisas Ombler.

Samuti nimetas ta päästeameti Ida päästekeskuse inspektori tegevust, kes oma tuleohutusalase järelevalvetegevuse käigus lubade väljastamisel ja heakskiitmisel võttis ettevõtetelt altkäemaksu ja pistist ning seda süstemaatiliselt mitme aasta jooksul.

«Korruptsiooni võib leiduda ja leidubki kindlasti ka erasektoris,» sõnas Ombler. «Praeguseks on üks jõustunud kohtulahend, mis puudutab erasektori korruptsiooni. See puudutas asjaolusid, kus jaekaubandusettevõtte juhid pakkusid pistist teise jaekaubandusettevõtte ostujuhile, et ei muutuks kahe ettevõtte vaheline tarneleping,» tõi ta näite.

Üsna palju keskkriminaalpolitsei ressurssi kulus Ombleri sõnul viimaste kohalike valimiste eelse võimaliku sisserände kaardistamisel. Häälte ostmise menetluste osas on töökoormus Ombleri sõnul olnud võrreldes varasemate kohalike valimistega stabiilne.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo saatis 2012. ja 2013. aastal prokuratuuri 37 kriminaalasja, milles tuvastati kokku 373 kuriteoepisoodi. Kõige enam uurisid politseinikud kuritegusid, mis puudutasid altkäemaksu või pistise andmist, võtmist ning vahendust, samuti omastamist.

Tagasi üles