Reede õhtul aitasid Otepää neiud hooldekodus elavat meest, kes rääkis neile loo, millega tüdrukud petta said. Hooldekodu jäi tüdrukute kõne peale ükskõikseks.
Luiskaja pani aitajate usalduse proovile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli sõbrannat jalutasid Otepääl Palupera teel, kui nende juurde astus pikemat kasvu mees. Oma nime ta ei maininud, aga rääkis, et elab Tartumaal Kodijärve hooldekodus, kus ta joodetud täis ning viidi Tõrva, kus kordus sama. Lõpuks avastas ta end Rõngust ning jõudis ka Otepääle. Selleks ajaks ei olevat olnud tal enam telefoni, sularaha ega muudki peale suitsupaki.
Neiud kuulsid, et mehel on aju- ja mäluhäire ning kuna tal puudub ka kohataju, ei oska ta tagasi Kodijärvele minna. Pealegi oli viimane buss selles suunas juba ära sõitnud.
Hooldekodu ei aidanud
«Pakkus, et ehk saaksime Kodijärve hooldekodusse helistada. Helistasime, kuid telefoni vastu ei võetud. Kui uuesti helistasime, vastati, et kahjuks ei saa aidata. See mees ütles meile, et me ei saa ju haiget inimest Otepääle jätta – tal on vaja kuidagi koju saada,» meenutas 16aastane Birgit Maranik, kes teistega mehele appi läks.
Politsei hädaabinumbrilt öeldi kohkunud neidudele, et politsei ei ole taksoteenus. «Öeldi ka, et ei saa olla, et haige mees kõnnib tänaval vastu,» ütles Maranik.
Pärast kõnet käisid noored abi küsinud mehega kiirabijaama ukse taga, mis jäi neile suletuks. Ka Otepää konstaablijaoskond oli inimtühi. Seejärel nägid noored tuletõrjehoone juurde parkinud turvafirma G4S autot. Turvatöötaja kutsus kohale politseipatrulli, kes mehe Kodijärvele viis.
«Kahju, et abi saamisega tänapäeval nii raske on ja meil selline olukord tekkis. Sooviksime tänada abivalmis G4Si töötajat, kes kuulas meid ning oli valmis tegutsema,» kirjutas Maranik samal õhtul suhtlusportaalis Facebook.
G4Si Otepää patrullekipaaži turvatöötaja Urmas Aaliste sõnul oli temal kogu loos väike roll mängida. «See oli täielikult tüdrukute tublidus, et nad võõrast inimest aitasid. Tahaks loota, et ka neid aidatakse, kui neil on abi vaja.»
Tüdrukud jäid mitme ametiasutusega ühendust võttes abita. «Ma ei tea ametiasutuste suhtumist, aga usun, et inimesed ise ei jäta kedagi päris hätta,» lausus Aaliste, kellel jookseb G4Sis seitsmes aasta. «See mees rääkis igasuguseid asju – rääkida võib kõike. Iga sõna ei saa uskuda, aga välimuse järgi oli ta veidi teistmoodi küll.»
Peagi võttis Maranikuga ühendust hooldekodu töötaja, kes lükkas mehe jutu ümber. «Kirjutati, et see mees käib tihti Otepääl ja võib viie minutiga välja mõelda 20 erinevat tegelast. Ta hakkab ise Kodijärvelt hääletama,» ütles ta. «Tahtsime heast südamest inimest aidata ja päris halb oli lugeda, et see mees lollitabki teisi. Niimoodi ei teagi, keda aidata ja keda mitte.»
Pikk ajakulu
Neiu sõnul saanuks pea 45 minutit kestnud mööda linna ringijooksmise ära hoida, kui hooldekodust oleks neile kohe öeldud, et mees, keda nad aidata püüavad, luiskab. «Ta nägi väga hoolitsetud välja. Poleks osanud arvata, et ta valetada võib.»
Kodijärve Kodu juht Imbi Rego ütles, et vaimupuudega ja psüühikahäiretega inimestele mõeldud hooldekodu elanikud tohivad majast välja minna, kui sellest teada annavad.
«Meie töötaja oli teadlik, et mees ise sealt õhtul tagasi tuleb. Klient suhtles meie töötajaga telefonitsi ja nad leppisid kokku, et ta tuleb kokkulepitud ajal koju tagasi,» selgitas ta, miks hooldekodust öeldi tüdrukutele, et neid ei saa aidata. «Oleme kliendiga vestelnud ja ta ise arvab, et pingutas veidi üle. Eks igale inimesele on oluline tähelepanu.»
Tavaliselt on mees tagasi hooldekodusse sõitnud taksoga ja arved ise tasunud. «On olnud mõned korrad, kus ta on kutsunud ka politsei endale järele,» sõnas Rego.
Politseile on Kodijärvelt jalga lasknud mees tuttav. Varem on ta korralvalvurite huviorbiiti sattunud nii avalikus kohas alkoholi tarvitamise kui ka näiteks avaliku korra rikkumiste tõttu.
«Kambja kohaliku konstaabliga vesteldes selgus, et politseinikud on varemgi jalutama läinud ning ajataju kaotanud meest korduvalt tagasi hooldekodusse toimetanud,» lisas politsei pressiesindaja Ragne Keisk. «Kuna tüdrukud ei teadnud esmalt, et mehe jutt ei vasta tõele, oli nende teguviis ainuõige. Otse loomulikult võib aga abivajaja aitamisel petta saamine hea inimese pisut ettevaatlikumaks ning kahtlustavamaks teha.»