Välk ja pauk

Üles astub ka äikeseuurija Sven-Erik Enno Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Igal aastal hukkub maailmas pikselöögist umbes 24 000 inimest. Välk põhjustab tulekahjusid ja  elektririkkeid, äikesetorm tekitab purustusi ja toob kaasa kahjusid. Kuidas välk tekib, mis pahandusi endaga kaasa toob ja kuidas end selle eest kaitsta, selgitab ilmateadlane Sven-Erik Enno.

Selgitage lihtsas keeles, mida välk ja müristamine endast kujutavad.

«Välk on hiiglaslik elektrisäde pikkusega mitu kilomeetrit. Välgulöögi hetkel kuumutatakse välgukanalis õhku kuni 30 000 kraadini, mis on viis korda kuumem kui Päikese pind. Sellega kaasneb õhu plahvatuslik paisumine ning tekib lööklaine, mida võibki kuulda müristamisena.