Valga jaamahoone remont jõudis lõpule veebruari algul. Kevade hakul tekkisid fassaadile esimesed mõrad ning nüüd riivavad silma juba suuremad defektid.
Värskelt remonditud jaamahoone on kimpus laguneva fassaadiga
/nginx/o/2017/08/08/6972255t1hbe07.jpg)
17. juuni 2014, 07:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Renoveerimistöid teinud OÜ Jaagor Grupp esindaja Ingmar Kiidjärv käis kolmapäeval probleemidega tutvumas. Ta uuris olukorra tagamaid ning andis lootust, et vead leiavad peagi lahenduse.
Kiidjärve sõnul on keeruline välja tuua konkreetset põhjust, miks fassaadi pinnaviimistlus laguneb. Oma osa mängivad tema sõnul nii ebapiisavad tehnilised lahendused, hoonet kimbutav niiskus, aga ka töömeeste pisemad vead.
Palju kurja teeb seintesse kogunenud niiskus
Siiski tõi mees kõige tõenäolisema ja suurima probleemide allikana välja niiskuse. Tegemist on vana hoonega ning aastakümnete jooksul maja kimbutanud niiskust enam tema sõnul niisama lihtsalt välja ei saa.
Niiskuse kogunemist soosivad Kiidjärve sõnul jaamahoonele sobimatud konstruktsioonide lahendused. Tegu on väga keerulise ehitisega, mis vajab tema sõnul mitmetasandilist parapeti- ehk rinnatissüsteemi, mis paremini vett peaks ning hoiaks ära niiskuse kogunemise seintesse. Varem oli see süsteem Kiidjärve sõnul aga väga lihtsakoeline ning seetõttu koguneski vesi seintesse ning põhjustas nüüd krohvi mahalangemise.
«Ehitasime selle ümber mitmekihiliseks ja nüüd peaks süsteem vett pidama,» rääkis Kiidjärv.
Rahanappuse tõttu jäi remondi käigus katus vahetamata. Seda sai küll parandatud ning suured augud likvideeriti. Kiidjärve hinnangul oleks hoone vajanud aga täiesti uut katust.
Probleemne katus tõi juba ehitustööde käigus ehitajatele kaasa ettenägematuid olukordi. Siseruumides põhjustas see korraliku uputuse ning laes olnud krohv kukkus selle tõttu alla, rikkudes tehtud remonditöö.
Suurim probleem – rahanappus
«Kõik said aru, et katus vajaks väljavahetamist, aga see nõuab päris suurt summat,» tõi Kiidjärv välja suurima probleemi. Samas tõdes ta, et piiratud remondirahale vaatamata koostöö ehitusfirma ja linnavalitsuse vahel sujus ning linn andis endast parima, et probleemid laheneks.
Kuigi välisseina pinnaviimistluses on defekte üsna suures ulatuses, pole siiski kõik jaamakülastajad vigu märganud. «Kuna väga harva satun hoone sellele küljele, kus krohv maas, ei olnud ma sellest varem teadlik,» rääkis bussi oodanud Mariola.
Jaamakülastaja Kätlyn aga märkas pragunemist esimest korda kuu aega tagasi. Tema meelest on väga kummaline, et kuigi renoveerimistööd alles lõppesid, fassaadi viimistlus juba laguneb. «Tegelikult teeb see natukene kurvaks. Siia on läinud palju raha, kuid tulemust nagu polegi.»
Naine nägi olukorras peamist süüd renoveerimistöid teinud firmal ning leidis, et nende töö on olnud kehv. Siiski avaldas ta lootust, et ettevõte vead esimesel võimalusel parandab. «See on väga ilus maja ja oleks tõesti tore, kui see lõpuks täiesti korda saaks.»
Garantiiremondiga lubab ehitusfirma alustada 30. juunil ning töö loodetakse valmis saada nädala või pooleteisega. Küsimusele, kas remondi käigus saavad võimalikud murekohad kõrvaldatud, vastas Kiidjärv, et loodetavasti seekord kõik õnnestub ja hoone tulevikus paremini vastu peab. Siiski on garantii pikkus kaks aastat ja probleemide tekkimisel on firma valmis uuesti oma vigu parandama.