Laupäeval, 21. juunil stardib Sangaste lossi õuelt teist korda toimuv Valgete Teede rattaralli, mis on küll maanteerattasõit, aga rada vürtsitavad asfaldilõikude vahele pikitud kruusateelõigud. Seega on tegu kuulsa võidusõidu Pariis–Roubaix eestimaise versiooniga, kus Põhja-Prantsusmaa munakiviteid asendavad Lõuna-Eestile omased valged kruusateed. Võidusõidu sünd ja olemus ongi inspireeritud just nimelt sellest legendaarsest rattavõistlusest.
Kui veel kolm aastakümmet tagasi oli päris tavaline, et maanteerattasõidud kulgesid osaliselt kruusateedel, siis praeguseks on sellised rajavalikud Eesti sõitudel kadunud ja kõik maanteesõidud on ikka vaid asfaltteedel ja vaid teeremont või hädaolukord sunnib mõnda pisikest kruusalõiku sisse võtma.
Vaid Saaremaa Velotuur oli läbi aastate selline võidusõit, mille üks etapp läbis alati ka atraktiivse Viidumäe kruusalõigu ja tavaliselt oli just see etapp ka otsustav tuuri võitja otsustamisel. Vastupidiselt Eestile on aga Lääne-Euroopas suurt populaarsust kogumas just sellised natuke kiiksuga maanteesõidud, kus osa rajast kulgeb kas kruusateedel või isegi väikestel kitsastel põlluvahelistel munakivi- ja mullateedel.
«Valgete Teede rattaralli eripäraks teiste Eesti võistluste ees ongi huvitav ja vaheldusrikas rada, mis koosneb küll valdavalt asfaltteest, kuid läbida tuleb ka kuus eri pikkusega kruusalõiku ja seda kõike Sangaste-Lüllemäe-Karula kandi üles-alla looklevatel teedel,» ütles ralli peakorraldaja Indrek Kelk. «Tahame pakkuda vaheldust tavapärastele suvistele maanteesõitudele ja lõhkuda rutiinset mõtlemist, et maanteesõit ongi vuramine igavatel asfaltteedel.»
«Pikemal, 79,5 kilomeetri pikkusel distantsil tuleb kruusal läbida kuus sektorit, kokku 33 kilomeetrit, mis kahtlemata muudab võidusõidu käigu põnevaks ja kaasahaaravaks, sest arvestada tuleb palju rohkem tegureid kui tavalisel asfaldisõidul,» selgitas Kelk.
«Nendele, kes kardavad kummi purunemist kruusateedel, saan soovitada, et tasuks oma maanteerattale panna alla kõrgemad 25–27millimeetrised kummid, mis kindlasti tagavad ka parema vastupidavuse. Ebaõnne korral on rajal ka kolm neutraalse tehnilise abi autot ja üks mootorratas, kes püüavad abi anda kõikidele, kellel oma saateautot rajal ei ole,» andis peakorraldaja teada.
Rattaralli distantsid on 79,5 ja 46,1 kilomeetrit. Pikemal rajal võtavad mõõtu nii eliitratturid kui ka tugevamad harrastajad, eripäraks lühema distantsi ees on asjaolu, et kasutada võib vaid maantee- või cyclocross-jalgrattaid.
Lühem rada on sobilik ja jõukohane aga igale rattasõbrale ning sellel on lubatud osaleda igat tüüpi ratastega.
Valgete Teede rattaralli kuulub Eesti Rahva Velotuuri sarja, olles sarja finaaletapp, kus selgitatakse välja ka teise Eesti Rahva Velotuuri võitja.