Noor naine: kuidas ütled oma emale, et tead, mul on vähk?

Massöör Liilia Rätsep on särav ja optimistlik naine. «Kõik tahavad mitu tuhat eurot palka, aga saab ka vähemaga hakkama. Elust peab rõõmu tundma,» on haigus teda õpetanud. «Inimene tunneb oma keha kõige paremini. Kuidas sain nii loll olla, et ei kuulanud, mida ta öelda tahtis?» Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui tollal 30aastane Liilia Rätsep kuulis mullu jaanuaris, et põeb kilpnäärmevähki, oli ta järsku nagu halvas unenäos, mida keegi ei arva endaga juhtuvat.

Valgas elav Liilia on ema nagu iga teinegi. Armastab küpsetada. Kodus kasvab viieaastane tütar ja kümnene poeg. Abikaasa töötab välismaal. Pealtnäha ei erine nad teistest peredest. Ei erinenud enne ega tee seda praegu. Küll aga on nad sisemiselt teistsugused: elanud üle mure, mis õpetas veel rohkem väärtustama praegust hetke.

Kaheksast viieni Liilia ei tööta, ega tahagi seda teha. «Lubasin, et ei hakka enam kunagi kellegi alluvuses tööle,» meenutab naine lahkumist Automaailmast, kus tegi korraliku tõusu ametiredelil: sekretärist automüüjaks.