Päästeamet manitseb inimesi ettevaatusele

Jaanituli. Foto: Taavi Kottise

Päästeamet manitseb inimesi pühade ajal järgima tule tegemisel ohutusnõuded ja tuletab meelde, et alkoholijoobes vette minek on suure osa uppumissurmade põhjus.

Hoolimata jahedamatest suveilmadest tuleb veekogudeäärsetel koosviibimistel siiski oma sõpradel ja lähedastel silma peal hoida, teatas päästeamet. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või siis võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.

Jaanilõkke tegemisel tuleks see teha ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele ning lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida puhas süttivast materjalist. Lõke tuleb teha hoonetest vähemat 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Samuti tuleb jälgida tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Puu või söega köetav grillahi tuleb asetada hoonest viie meetri kaugusele. Neile, kes otsustavad jaanipühad veeta tubases korterikeskkonnas, tuletab päästeamet meelde, et rõdu on hoone osa ja rõdul puu või söega köetava grillahjuga grillida ei tohi. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel tuleks hoia käepärast esmased kustutusvahendid, näiteks pangetäis vett või tulekustuti. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, ning viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega.