Ratastel pangakontori argipäev ­— hajameelne Jüri ja kass Kostja

Pangabuss näeb seestpoolt välja igati soliidne, kuigi õõtsumine meenutab kohati laevakajutit. Pojale pangakaardi tegemiseks peab Puka elanik Pille Jants seda tunnet paar minutit kogema. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Reede hommik. Kell on pool üheksa ja Swedbanki märgistega Iveco kergveok keerab Puka A&O kaupluse esisele platsile. Pangabuss on alustanud oma järjekordset marsruuti Lõuna-Eesti teedel. Ühtegi klienti saabudes veel silmapiiril pole.

Täna on juhikabiinis rohkem rahvast, sest lisaks bussijuht-turvamehele ja tellerile sõidab bussiga kaasa praktikant. Bussijuht Sven Mägi pistab konditsioneerijuhtme pistikusse ja paneb kokku trepi, mida mööda kliendid liikuvasse kontorisse pääsevad. Kui elektroonika on sisse lülitatud, on pangabuss valmis külastajaid vastu võtma.
Nagu tellitult ilmub peagi välja külamees Aadu Keemu, kes suundub kohe pangaautomaadi poole. Pangabussis on kaks automaati: ühes saab raha välja võtta, teises sisse panna. Keemu, kes on pangabussi külastanud nii Otepääl kui Pukas, tuli seekord bussiraha võtma. «Kuidagi peab ju pileti eest maksma. Ega bussis kaardiga maksta ei saa,» naerab Keemu.

Muutuv graafik ajab segadusse
Peagi koguneb platsile juba rohkem inimesi, sest kohalik pood avab oma uksed kell üheksa. Kes tuleb jala, kes autoga, kes väntab rattaga kohale. Varsti on bussi kõrvale moodustunud elav järjekord, kus arutatakse viimaseid külauudiseid. Peamine jututeema on pangabussi uus sõidugraafik, mis külaelanike seas rohkelt segadust tekitab.
Nii kurdab kahe kilomeetri kauguselt saabunud külamees Erni, et alati ta bussile ei jõua, sest sõiduplaani pole käepärast. Pangabussi telleri Airi Kurs-Lutsari kogemused kinnitavad, et inimestel kulub umbes kuu aega uue graafikuga harjumiseks. Graafik aga muutub iga poole aasta tagant.
Kui vanasti käis pangabuss Pukas kaks korda kuus, siis nüüdsest on graafik poole hõredam. Enamik järjekorras seisvatest inimestest on selle vähesegagi rahul, kuid kostub ka nurinat. Üks käreda ütlemisega proua leiab, et arengud on valla jaoks negatiivsed. «Varsti see buss siia enam üldse ei sõida,» hõikab naine, hüppab ratta selga ja sõidab minema.