/nginx/o/2010/07/07/398785t1h7d5a.jpg)
Otepää piirkonda kavandatav mootorsaaniradade võrgustik peaks küll lõpetama teatud liiki anarhia, ent suurejoonelised plaanid ei pruugi meeldida vaikset loodusturismi eelistavatele maaomanikele.
Mootorsaaniradade kavandajad unustasid maaomanikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal alustatud Otepää regiooni mootorsaaniradade arengukava esmaste planeeringute tegemine on jõudnud lõpusirgele ning läbinud ka avaliku arutelu vooru. Otepää vallavalitsuse initsiatiivil algatatud projekti on kaasatud ka rida teisi mitmes eri maakonnas asuvaid valdu: Palupera, Puka, Sangaste, Rõngu, Urvaste, Sõmerpalu, Kanepi ja Valgjärve.
Arengukava koostanud Advisio OÜ esindaja Raido Roop andis juunikuus toimunud avalikul arutelul teada, et radade kogupikkuseks on planeeritud 600 km. Seni Eesti ainukese mootorsaaniraja, mis kulgeb Tehvandi ja Kuutsemäe vahel, pikkus on vaid 18 km ning Roobi hinnangul jäävat see atraktiivsuselt viimastel aastatel kasvanud vajadustele ilmselgelt alla. «Mootorsaaniradade kasutajate sihtgruppi kuulub hinnanguliselt 500 inimest,» lisas Roop.
Plaanide kohaselt hargnevad mitmed radade harud ümber Otepää, moodustades ühtse teedevõrgustiku. «Üks osa rajast kulgeks Otepää lähiümbruses, pikem trass läbiks juba eri maakondi ja valdu,» rääkis Roop. Trassi teele peaks jääma kindlasti nii tanklaid kui remonditöökodasid.
«Üks ettevõtmise eesmärk on muidugi ettevõtluse elavdamine. Raja äärde peavad jääma erinevad majutusettevõtted ja turismiatraktsioonid,» rääkis Roop. «Mootorsaanirajad ei peaks aga läbima ei looduskaitsealasid ega sihtkaitsevööndeid.»
«Hetkel kehtib vana, üheksakümnendate lõpust pärit Otepää looduspargi eeskiri, see küll mootorsaaniradade plaani ei toeta. Küll on aga koostamisel uued eeskirjad. Pooldame pigem saaniradade sobitamist avalike liiklusteede äärde,» ütles keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Pille Saarnits.
«Kas keegi oskab öelda, mitu detsibelli on neljataktilise mootori müratase?» tundis huvi Otepää valla kodanik ja kirglik loodusfotograaf Arne Ader, kelle arvates võib tihti kaunist talvist maastikku rikkuda ainuüksi üks suusarada, rääkimata mürast, mida tekitavad mootorsaanid.
Otepää lähistel elava tuntud kotkakaitsja Urmas Sellise arvates on Otepää looduspargi territooriumil juba niigi lärmakas ning tema arvates mootorsaanide müra ei mõjuks paikkonnale kuigi soodsalt.
«Mootorsaanirajad pole kindlasti sporditegemise koht. Normaalselt sõites polegi mürin ehk väga suur. Samuti oleks ikkagi arukas mootorsaanide liiklemist reguleerida, anarhia selles osas ei tule kasuks kellelegi,» arvas saaniradade töörühma liige Rein Pinn, kelle hooldada Tehvandi-Kuutsemäe mootorsaanirada.
„Kuna 600 kilomeetrit mootorsaaniradu on enamus joonistatud eramaadele, siis oleks loogiliselt oodanud ka kutset töörühma,“ kahetses 2007. aastal loodud maaomanike ühendus MTÜ Jätkusuutlik Otepää juhatuse esimees Andres Olesk. Saaniradade töörühma maaomanike ühenduse liikmeid ei kaasatud.
Nii otsustati, et järgmine maaomanike kokkusaamine korraldatakse augustis. Asjaomastel organisatsioonidel palutakse anda ülevaade nii Otepää valla uue üldplaneeringu kui Otepää looduspargi kaitse-eeskirja arengute ning käekäigu kohta. Samuti soovitakse kindlasti senisest rohkem teavet ka kavandatava mootorsaaniradade võrgustiku planeerimise kohta.